Mari Volens käivitas avaliku ruumi projekti "365 kordumatut vaadet" ({{commentsTotal}})

Mari Volensi avaliku ruumi projekt
Mari Volensi avaliku ruumi projekt "365 kordumatut vaadet" Autor/allikas: Facebook

Kunstnik Mari Volens alustas projektiga "365 kordumatut vaadet", mis laiub avalikus ruumis kuuel 3×6 meetri suurusel reklaampinnal ja tegeleb linnaplaneerimise ning privatiseeritud avaliku ruumiga, seda eelkõige Tallinna mereääres toimuva tiheda kinnisvaraarenduse näitel.

Kogu projekti materjal pärineb erinevate kinnisvaraarenduste kodulehtedelt – nii on ka teose pealkiri laen Mariino residentside reklaamlausest, viidates seal potentsiaalse kliendi aknast avanevale merevaatele, mis on iga päev uus ja kordumatu. Antud projekti kontekstis võib seda aga näha ka viitena nii muutuvale linnaruumile ja teisenema hakkavatele vaadetele kui ka turuloogika poolt kujundatud ruumi ühetaolisusele. Reklaampindadel taasesitatud tekstid lasevad ehk ilmneda ka taasesitataval ideoloogial, mis end ühtsena kehtestab, jättes vähe ruumi teistele vaadetele ja subjektiivsustele.

Tõstatades küsimusi isikliku ja avaliku vahekorrast ning otsustusprotsesside hegemoonilisest loomusest, võib seda minimaalset sekkumist näha ka teatud äraspidise protestina.

"365 kordumatut vaadet" leiab aset kuues vaatuses, kuuel reklaampinnal üle linna. Kaart täpsete asukohtadega. 

Mari Volens on interdistsiplinaarselt töötav kunstnik, kes kasutab oma loomingus sageli ära juba olemasolevat konteksti, luues sellesse minimaalseid muutusi. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias fotograafiat (BA, 2013) ja vabasid kunste (MA, 2017) ning täiendanud end Taani kuninglikus kunstiakadeemias. Ta on ka üks nomaadliku platvormina toimiva Rundum artist-run space’i asutajatest ja eestvedajatest.

Toimetaja: Rutt Ernits



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: