Brüsseli peaarhitekt Kristiaan Borret: riigiarhitekt peab eri osaliste vahel sildu looma ({{commentsTotal}})

Hiljuti külastas Eestit Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes ütles, et sõltumatu riigiarhitekt peab rajama sildu erinevate linnaarendamise osaliste vahele.

Turistidele on Brüssel eelkõige pissiva poisi nägu, siinsetel elanikel on aga sageli argisemad mured, näiteks suurlinnale tüüpiliselt tihe liiklus ja saastunud õhk, vahendasid AK kultuuriuudised. Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret ütles Eestis käies, et arhitekt saab piirkondlikku arengut olulisel määral kvaliteetsema elukeskkonna poole suunata. Näiteks saab arhitekt seista selle eest, et loominguline mõtteviis jõuaks poliitilistesse aruteludesse.

"Riigiarhitekt töötab iseseisval positsioonil, see on väga oluline. Ta ei kuulu kellelegi ja kuulub kõigile. See on eelis, sest nii suudab ta ehitada sildu linnaarendamisel osalejate vahele," ütles Borret.

Igal aastal lisandub Brüsselisse umbes 10 000 uut elanikku, seega on vaja linna tihedamaks ehitada. Teine peaarhitekti jaoks südamelähedane teema on tootev linn ehk see, et uusarendustes jätkuks ruumi ka torulukksepale, autoremonditöökojale ja miks mitte ka köögiviljapeenrale. Küllap sobib sellese ritta ka churro´de ja vahvlite kiosk. Seda äri ajav Guy Collard ütles, et temale Brüssel väga meeldib.

"Ma armastan Brüsselit, ma olen pärit Liège´ist, elan siin juba 30 aastat ja ma leian, et see on imeline linn," sõnas ta.

Härra Collard ise on linna elu parandanud sellega, et kuigi haagist on vaja vedada suure autoga, siis muudeks sõitudeks on ta endale ostnud elektriauto.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: