Maarja Vaino selgitas ERR kultuuriportaalile antud intervjuus, et "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika" aluseks on doktoritöö "Irratsionaalsus Tammsaare loomingus. "Kõige kokkuvõtvamaks märksõnaks ongi nii irratsionaalsus kui ka poeetika," ütles ta ja selgitas, et teda on alati häirinud, kui Tammsaaret käsitletakse eelkõige realistliku autorina. "Minu meelest on tema teostest äärmiselt palju müstilist või seletamatut, see kõik on seal olemas ning see teebki tema loomingu mitmekihiliseks."

"Sel aastal on ilmunud väga palju tugevaid esseistikakogumikke ning paljudel autoritel on ilmunud teoseid, mida võiks pidada nende elutööks, mille tõttu ma ei olnud ka üldse kindel, et minu teos valituks osutub," selgitas Maarja Vaino ja tõi välja, et nominatsioon tegi talle siiski väga palju rõõmu.

Üheks viimase aja tugevamaks lugemiselamuseks on Maarja Vaino jaoks olnud Michel Houellebecqi "Alistumine". "Seda ei saa realismiks pidada, kuigi ta ühest küljest on väga realistlik, siis teisalt on ta metafoor," ütles ta ja lisas, et hea on lugeda teost, mille autor on meisterlik. "Ilukirjanduslik nauding."

"Mul on hea meel, et paljud inimesed on öelnud, et nad ei ole enne minu teost osanud Tammsaaret niiviisi vaadata," selgitas Vaino ja tõdes, et eelarvamusevaba lähenemist tuntud tekstidele tuleb rakendada ikka ja jälle. "See annabki uusi lähenemisnurki."