Arvustus. Sohn tõi toore tõmmise tulevikust ({{commentsTotal}})

SOHN
SOHN Autor/allikas: Christian Pitschi

Uus plaat

Sohn

"Rennen" (4AD)

6/10

Sohni ehk Christopher Michael Taylori lugu on üks viimasel ajal nii sageli ette tulevaist. Ta alustas muusikukarjääri sünnilinnas Londonis. Pärast esimese EP ilmumist kolis ta aga esmalt Viini ja veidi hiljem juba edasi – teiste inglite juurde - Los Angelesse. Teine album "Rennen" räägibki illusioonide purunemisest, mineviku seljataha jätmisest ja jalgega hääletamisest, laskumata seejuures liiga detailidesse.

Paiguti kergelt techno'ks kiskuv minimaalse lüürikaga souliplaat reedab eeskujud varakult – Radioheadi, James Blake'i ja Bon Iveri nimed käivad Sohni loomingut kuulates vist pea alati mõtteist läbi. Õnneks ei kõla aga "Rennen" enam siiski nii kokkulaenatud materjalina, kui seda oli kolme aasta tagune debüüt "Tremors". Vastupidi, siin on piisavalt originaalsust, enesekindlust ja uut sügavust, mille pealt edasi minna. Taylori potentsiaal realiseerub tegelikult albumil juba mitmel korral maksimumi lähedaselt, näiteks musklilises avaloos "Hard Liquor" (vaadake alt videot) või hetk hiljem kibemagusas palas "Signal" (vaadake ka Milla Jovovichiga videot).

Parim hetk on siiski peidetud plaadi lõppu, kui finaalrada "Harbour" kasvab mõne minuti jooksul vaiksest kammerlikust itkust ja ambientakordist elektrorütmis hiidlaineks a la Orbital ning see üllatab. Sama ootamatult saabub lõpp, pärast mida läheb seest kähku õõnsaks. On see klaas nüüd pooltühi või pooltäis? Ja kuidas siis ikkagi nendesse kuivadesse "läpakarütmidesse" suhtuda? Kas on tegemist plaadi väärilise materjaliga või oli kuuldu mõeldud tegelikult veel ilmumata albumi tõmmisena? Eks aeg näitab. Mineviku eest ummisjalu tormates on varemgi uusi standardeid kehtestatud, tundugu need esialgu kui tahes poolikud. Ja tulevik, see on ju teadagi toores asi.

Toimetaja: Valner Valme



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: