Kaja Kann sisendab staatilistesse teostesse dünaamilisust ({{commentsTotal}})

Näituse foto
Näituse foto Autor/allikas: Draakoni galerii

Teisipäeval, 21. veebruaril avab etenduskunstnik Kaja Kann Draakoni galeriis isikunäituse "Tõusud ja Mõõnad".

"Kunstnik ise ütleb, et protsess on tema jaoks primaarne, selle käigus närib ta teemast läbi, tühjendab iseennast ja seejärel eemaldub teosest. Gobeläänide loomine algas vihast, videote päästikuks oli hirm ja seep erutas. Mis aga tõuseb ja mis langeb? Kus on taevas ja kus on maa? Kas need olendid on siinpoolsusest või sealpoolsusest, kas nad kujutavad midagi või on loodud? Ja kelle poolt? Seebist on miski lausa välja kukkunud – on see sünd või on see surm, ei taha kunstnik öelda. Usun, et ega ta ei tea. Keegi ei tea, mina ka ei tea," kommenteeris veel avamata näitust Madis Kolk.

"Kõik see kokku räägib loodusest, armastusest ja aktiivsest tegutsemisest, kuid tegutsemine toimub justkui une ja ärkveloleku piiril. Olendid on nii siin kui ka seal, nii varem kui ka hiljem.Tundub, et kõigepealt oli kujutis inimesest, siis kujutlemine, mis venitas ühe käe liiga pikaks või jättis pea poolikuks. Liikumise tahe on alati suunatud ülespoole või allapoole, vertikaalsel teljel, kas loob või lammutab.Tegemist on tõusu ja mõõnaga samal ajal ning oluline on seal vahel tegutseva olendi dünaamiline liikumine. Kas miski tõuseb või langeb, sõltub sellest, kas ta loobumise kaudu vähendab oma kaalu või koormab end üle."

Ehk just tänu sellele, et Kaja Kann on etenduskunstnik, kellele keha ja liikumine on oluliseks töövahendiks, on ta suutnud staatiliste teoste sisse paigutada rohkelt dünaamilisust, lisas Kolk näituse teates.

Kaja Kann on sündinud Vändras, viielapselises peres. Pärast keskkooli lõpetamist Tallinnas asus ta õppima Räpina aianduskoolis konserveerimise ja toidutehnoloogia eriala. Hetkel õpib Tallinna Ülikoolis filosoofiat. Ta on esinenud Võrus, Iisakus, Palal, Vormsi saarel, Narvas, Utrechtis, Zagrebis, Hamburgis, Berliinis, Riias, Helsingis, Stockholmis, Malmös, San Diegos, New Yorgis ja mujal.

Näitus jääb avatuks 11. märtsini 2017.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: