Maimu Berg: kirjanik võib valetada, palju tahab ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kirjanik Maimu Berg, kellega vesteldi Eesti Vabariigi aastapäeva eel sellest, kuidas peegeldub ajalugu tema kirjandusteostes ja mälestustes.

Maimu Bergi novellikogumik „Hitler Mustjalas”, mis kandideerib proosa kategoorias ka Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnale, koondab tegelasi, kelle seas on mitmeid tuntud ajaloolisi isikuid. Bergi sõnul inspireerib teda mäng ajalooliste figuuridega: „ See on elu ja väljamõeldise tembitud asi, ma ei oleks küll tahtnud, et Hitler oleks Mustjalas olnud, aga võib-olla just selle pärast ta saigi sinna. Kui mul hakkab tekst jooksma, siis ma armastan kirjutada, ma nii naudin seda. Kui ma saan neid ajaloolisi tegelasi niimoodi liigutada, siis ma tunnen ennast nagu maailma valitseja,” rääkis ta.

Berg selgitas, et „valetamine” on kirjanikule teatud aspektides lubatud: „Ma olen aastaid juhtinud Eesti ja Soome kirjanike ühispaneeli Helsinki raamatumessil ja kaks korda on olnud seal teemaks kirjaniku valetamine, et kas nad valetavad ja kas nad tohivad valetada jne. Ma olen ise ka algaja kirjanikuna teinud selle vea – sa pead olema väga täpne konkreetsetes ajaloolistes faktides ja siis sinna juurde valeta palju tahad. Kõik hakkab mängima täpsuse peale, kõik saavad fakte kontrollida, et see juhtus sellel aastal ja seal oli see mees. Aga siis valetad kõik muu sinna juurde. ” Ühtlasi ei pelga ta seda, et keegi võib tema teost pidada ajalooliseks tõeks ja seda uskuda: „Selle eest mina ei vastuta. Seda mina ei luba ega keela.”

Nii ajalugu kui elukogemus pakuvad kirjanikule palju ainest, kuid on raske ette näha, millised tähelepanekud proosaks formuleeruvad. „Kui vähe on neid detaile, mis selles suures kogemuses hakkavad mängima, mis tulevad esile. Vahel ma mõtlen, jumal kui palju ma olen näinud ja käinud, et miks just see detail sellest esile kerkib. Enamus sellest ei jõua kunagi raamatusse,” tõdes Berg.

Rääkides Eesti ajaloost, leidis Berg riigi iseloomustamiseks kirjandusliku metafoori: „Kui võrrelda Rootsit ja Eesti Vabariiki, siis Rootsi on nagu pikk romaan samade tegelastega. See on küllalt väheste sündmustega, kuid küllalt huvitav, aga ka mõne koha pealt igav ja lohiseb niimoodi mitu köidet. Eesti on nagu novellikogu. Seal on kõike – on nalja, aga ka väga palju kurba, on traagikat ja samas väga põnevat. Kuid tegelased peaks selles novellikogus olema enam-vähem samad, muidu see poleks just Eesti Vabariik. Eesti on selles mõttes huvitavam, ma loen meelsamini neid hüplevaid jutte, kui pikka ilusat romaani.”

Kirjanik meenutas, mis tunne oli esmakordselt mõista oma riigi vabaduse tähendust. „Mulle on vabariik väga oluline. Olen elanud 50 aastat küll vabariigis, aga see ei olnud Eesti Vabariik, vaid Nõukogude Vabariik. Kui ma seda aastaarvu vaatan, siis esimene hetk oli mõte, et ma olen järelikult 70 aastat elanud Eesti Vabariigis. Aga siis ma taipasin, et see ei olnud päris see, kus ma elasin. Nõukogude ajast meenub mulle moment, kui ma vaatasin Soome televiisorit ja seal oli vabariigi aastapäev tulemas. Ja seal küsiti sportlase Ari Vataneni proua käest, mida talle tähendab Soome Vabariigi aastapäev. Proua, kes oli väga sümpaatne naine, ütles: „Oi, tänavu see on eriline, kuna meid on kutsutud presidendi vastuvõtule, ma mõtlen kleidi ja soengu peale.” Ja mina mõtlesin, jumal missugune kana – tal on vabadus ja tema mõtleb kleidi ja soengu peale. Nüüd ma märkan rõõmuga, et ka meie daamid mõtlevad nendele asjadele ja äkki see ongi vabadus,” arutles ta.

Eesti iseseisvuse taastamise järgselt tunnetas Berg samuti, mida tähendas olla vaba riigi kodanik: „Illusioone mul küll ei olnud, et me nüüd satuks põrgust paradiisi. Esiteks, meil ei olnudki ju väga põrgut, meil ei olnud küll hea elu, aga paradiisi ka ei olnud tulemas. Ise tuli see teha, kui suutsid. Aga see tunne, et sul on oma riik ja sa oled nagu olemas. Nõukogude aja suur probleem oli see, et meid ei olnud olemas, Eestit ei olnud üldse olemas. Koguaeg pidi rabelema, et näidata ja meenutada, et ta on olemas. Minu jaoks oli suur rõõm, kui ma läksin esimest korda vaba Eesti kodanikuna Soome ja tundsin, et mina olen nüüd ka nagu teie.”

Kirjaniku jaoks on siiski kõige olulisem loominguline vabadus. „Bob Dylan on öelnud, et vabadus on see, kui sa hommikul tõused ja õhtul lähed magama ja siis mõtled, et oled saanud teha kõike, mida oled tahtnud teha. See vist ongi see. Aga siis ma mõtlesin edasi, et mida ma olen siis tahtnud teha ja ma alati ei teagi seda. Ja kui ma ei tea, jääb palju asju tegemata. Mis on kirjaniku vabadus – kui ma kirjutan niisuguseid asju, siis ma olengi õnnelik ja vaba, ükskõik mis ümberringi toimub,” rääkis Berg.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: