Suri Arvo Krikmann ({{commentsTotal}})

Arvo Krikmann
Arvo Krikmann Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti humanitaarteadusi on tabanud valus kaotus. 27. veebruari varahommikul lahkus meie hulgast pärast rasket haigust folklorist, folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija, kolleeg, õpetaja ja sõber Arvo Krikmann.

Arvo Krikmann sündis 21. juulil 1939. aastal Virumaal Avanduse vallas Pudivere külas, õppis Pudivere Algkoolis aastail 1946–1950, Simuna 7-klassilises Koolis aastail 1950–1953 ning Väike-Maarja Keskkoolis aastail 1953–1957. 1957. aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogina 1962. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist suunati Arvo Krikmann Kirjandusmuuseumi, kus ta töötas 1969. aastani, misjärel oli aastail 1970–1972 Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. 1975. aastal kaitses Arvo Krikmann filoloogiakandidaadi väitekirja vanasõnade sisu ja maailmavaate problemaatikast. Aspirantuuri järel töötas ta aastatel 1973–1977 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris, 1977. aastast KKI-s arvutuslingvistika sektori vanemteadurina, hiljem Eesti Keele Instituudi peateadurina ja aastail 2000–2014 Eesti Kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna vanemteadurina.

Arvo Krikmanni teaduslikuks põhitööks oli suurväljaannete „Eesti vanasõnad“ (I–V, 1980–1988), „Eesti mõistatused“ (I-II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostamine ja toimetamine. Arvo Krikmanni doktoritöö „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu 1997) on põhjapanev lühivormialane uurimus. Viimastel kümnenditel rakendas Arvo Krikmann rahvaluuletekstide uurimisel kognitivistlikke ja lingvistilisi meetodeid, silmapaistva eduga arendas ta Eesti huumoriuuringuid. Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud.

Isikliku uurimistöö kõrval oli kõrge väärtusega Arvo Krikmanni pedagoogitöö. Tartu Ülikooli erakorralise professorina pidas ta 1990. aastatest alates loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhendamisel on kaitstud viis doktoritööd.1997. aastast kuulus A. Krikmann Eesti Teaduste Akadeemiasse, ta oli mitmete Eesti ja välismaiste teadusorganisatsioonide,toimetuskolleegiumide, juhtkomiteede ning teadusnõukogude liige.

Arvo Krikmann on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Eesti teaduspreemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Balti Assamblee teaduspreemia, Soome Kalevala Seltsi Lõikustänupüha auhinnaga. 2014. aastal pälvis Arvo Krikmann Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi
rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.

Kolleegid ja õpilased jäävad Arvo Krikmanni mäletama kui erakordselt säravat teadlast, erakordselt sügava eruditsiooniga suurt inimest.

Eesti Kirjandusmuuseum

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: