80 tekstiilikunsti pärli jõudsid näitusele ({{commentsTotal}})

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi uus püsiekspositsioon mahutab rohkem taieseid kui kunagi varem - 2000 teost 400 kunstnikku ja neli kuraatorit annavad ülevaate Eesti tarbekunsti arengust möödunud sajandi algusest tänaseni.

Eesti professionaalse tekstiilikunsti ajalugu algas 1915. aastal, kui maalikunstnik Oskar Kallis sai valmis vaiba kavandi. Kokku on näitusel väljas 80 tekstiilikunsti pärli, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esindatud on kindlasti kõik me etekstiilikunsti klassikud, alustades Adamson Ericuga, kes oli laiema taustaga, Mari Adamson, Ellen Hansen, Eesi Erm, kuni tänaseni välja kõik tuntud tegijad. Hea meel on, et lisaks rikkalikule vaibakollektsioonile on seekord lisaks täiesti eraldi esindamist leidnud eesti kangakunst alates 20. sajandi teisest poolest," lausus kuraator Helen Adamson.

Eesti keraamika ja portselanikunsti lugu jutustatakse läbi 500 hoolikalt väljavalitud taiese. Ekspositsiooni üks eredamaid näiteid on kunstnik Adamson Ericu 1937. aastal Pariisi maailmanäitusel osalenud serviis. "Teatavasti on tegu ju eestkätt maalijaga, kes on tõsise jälje jätnud ka tarbekunsti. Antud juhul õnnestus meil koostöös Adamson Ericu muuseumiga välja panna koopaserviis ja välja me panime selle seetõttu, et see oma aja kontekstis sedavõrd erines toonase aja teiste eesti kunstnike loomingust, eeskätt oma vabadusega, uue lähenemisnurgaga, võib öelda, et see maaling on ajaloofilosoofiline," ütles kuraator Airi Ligi.

Lisaks tekstiilikunsti ja keraamika ajaloole annab 2000 taiesest koosnev ekspositsioon ülevaate veel ehte- ja metallikunstist, naha ja köitekunstist ning klaasikunstist.

Toimetaja: Rutt Ernits



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: