Reedel avanev "Operatiivarhiiv" toob Veneetsia arhitektuuribiennaali lõpuks ometi kodupublikuni ({{commentsTotal}})

"Balti paviljon" Veneetsias eelmisel aastal. Autor/allikas: FB

Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) avatakse reedel, 10. märtsil kell 18 rändnäitus "Balti Paviljon: Operatiivarhiiv", mis on kontsentraat Eesti, Läti ja Leedu rohkelt rahvusvahelist tähelepanu äratanud ühisest ekspositsioonist 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

"Operatiivarhiiv" erineb Veneetsias eksponeeritust põhjalikult nii mastaabilt kui ülesehituselt – Veneetsias terve spordipalee hõlvanud ning eelmise aasta maist novembrini biennaalipublikule avatud olnud näitus koondas kokku 87 eksponaati ja täitis 2000 ruutmeetrit. "Operatiivarhiiv" toob koju kätte Veneetsias näitusel eksponeeritud Eestist pärit teoste paremiku ja avab veidi näituse konteksti. Näitus jääb Tallinnas avatuks 19. märtsini.

Balti Paviljon Veneetsias uuris Eesti, Läti ja Leedu ehitatud keskkonda – linnu, maapiirkondi, tööstus- ja loodusmaastikku – kui jagatud ideede ja projektide ruumi. Näitus rääkis tegevustest ja ühistest pingutustest ühiskonnas, mis kirjust lähiajaloost euroopalikku kultuuriruumi liikudes on ümber korraldamas oma inertset, minevikuga põimunud taristut, maastikke ja linnasid. Tallinna-rändnäitusel saab näha peamiselt just Eesti autorite ja kollektiivide teoseid, sh Anu Vahtra (koos Ralf Lõokese, Maarja Kase ja Neeme Külmaga), Leonhard Lapin, Tõnis Vint, Ivar Veermäe, 3+1 Arhitektid, Arhitektuuribüroo Pluss, Maros Krivy ja Agata Marzecova, KTA Arhitektid, Laura Linsi ja Roland Reemaa.

11. ja 19. märtsil kell 14:00 toimuvad Tallinna-näitusel ekskursioonid projekti Eesti-poolse kuraatori, arhitekt Johan Tali juhtimisel. Vastates küsimusele, et mis Veneetsia ekspositsiooni juures kõige paremini õnnestus, ütleb hektel Eesti Kunstiakadeemias doktorantuuris õppiv ja arhitektina tegutsev Tali, et tegelikult võib kogu projekti kompromissitut elluviimist pidada üheks suureks õnnestumiseks: "Võtsime suurel hulgal riske ja jäiki seisukohti, et saavutada kvaliteet ja mul on tõsiselt hea meel, et võitsime kolme riigi, Veneetsia kogukonna ning kaasamõtlejate usalduse. Pidasime algusest peale oluliseks, et Balti Paviljon oleks aktsioon, mis provotseerib ja esitab väljakutse, ega ei proovi olla turvaline ja etteaimatav."

Veneetsia arhitektuuribiennaali ajal 26. maist 30. novembrini 2016 külastas Balti riikide ühisekspositsiooni "Balti Paviljon" kokku 31 000 külastajat. Lisaks valiti Balti Paviljon nende näituste sekka, mida Google Cultural Institute kajastab virtuaalnäitusena oma kollektsioonis.

Eesti esines arhitektuurimaailma suursündmusel esmakordselt koos Läti ja Leeduga; ühisekspositsiooniga analüüsiti Baltikumi ühisosa, erinevusi, lähiajalugu ruumi vaatenurgast, tänaseid maastikke ja tulevikuvõimalusi. Projekt täitis maist novembri lõpuni veneetslaste suure spordihoone Palasport Arsenale otse biennaali peanäitusepaiga kõrval ning ebatavaline ruumivalik pälvis paljude biennaalikülastajate tähelepanu. Suurprojekti koordineeris 9 kuraatorist koosnev tiim, kuhu kuulusid kõigi kolme Balti riigi esindajad.

Kuraatorid: Kārlis Bērziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa, Jonas Žukauskas

Komissarid ehk näituse tellijad: Raul Järg, Jānis Dripe, Ona Lozuraitytė, Jonas Žukauskas

Produtsendid: Arkitekturos Fondas ja Eesti Arhitektuurikeskus

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriminsteerium, Läti Kultuuriministeerium, Leedu Kultuuriministeerium

Toimetaja: Valner Valme



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: