Tartu Kunstimaja avab kolm uut näitust ({{commentsTotal}})

Angela Soop
Angela Soop Autor/allikas: Ekraanitõmmis

Tartu Kunstimaja kolmes saalis avatakse 10. märtsil kolm näitust: Danel Kahari ja Grisli Soppe-Kahari näitus "Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele" suures saalis; Holger Looduse "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule" väikses saalis ning Angela Soopi "Diem perdidi" monumentaalgaleriis.

Danel Kahar ja Grisli Soppe-Kahar "Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele"

Suureformaadilise ekspressiivse bad painting´uga tegelevat kunstnikepaari huvitab eelkõige see, mis nende teostesse tuleb iseenesest ja ilma enesetsensuurita, sest maal erinevalt kõnest võimaldab ausalt ennast väljendada ja maailma näha, teatab Tartu Kunstimaja. Samas ei saa nõnda ka midagi varjata ning valitud väljendusviis on lihtsalt soovitud teemade ja emotsioonide edasiandmiseks kõige sobivam. Teosed räägivad omal salamisi viisil elu tsüklilisusest nii suuremal kui ka väiksemal skaalal ning neist on igal vaatajal võimalik ära tunda midagi enda oma.

Grisli Soppe-Kahar (sündinud 1990) on pälvinud bakalaureuse- ja magistridiplomi maalikunsti erialal Eesti Kunstiakadeemiast. Ta on osalenud grupinäitusetel nii Tallinnas, Pärnus kui Tartus. 2015 eksponeeriti ta töid Young Painter Prize’i näitusel Vilniuses. Esimene isiknäitus oli 2015. aastal Draakoni galeriis.

Danel Kahar (sündinud 1990) lõpetas 2016. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal. Tema esimest isikunäitust võis näha käesoleva aasta talvel Draakoni galeriis.

Näitus jääb avatuks teise aprillini.

Holger Loodus "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule"

Holger Looduse värske maaliseeria "Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule" tegeleb kunstniku sõnul modernismi sünni lahtimõtestamisega. Aurumasin, käesoleva näituse keskne figuur, näib küll abstraktsem ja vähem jutustav kui kunstniku senised maaliseeriad, mis on pajatanud nii tuleviku inimestest, koeraga jalutamisest kui puhkusele sõitmisest. Ent tuleb tõdeda, et kui esialgu leidsid kineetilised objektid tee maalikunstniku töövahendite arsenali, siis nüüdseks on nad hiilivalt asunud okupeerima ka maalide sisu. Kummastav on aga sealjuures asjaolu, et maalide jutustavus ja ennekõike filmilikkus, mille läbi Loodust tuntakse, on seeläbi veelgi kasvanud.

Holger Loodus (sündinud 1970) lõpetas 2008. aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna, täiendas end 2011. aastal Karlsruhe disainiülikooli meediakunsti osakonnas ja lõpetas 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe maali erialal. 2012. aastal pälvis Holger Loodus isiknäitusega "2150. Portreed" Draakoni galeriis noore kunstniku preemia. Lisaks Tallinnale on Loodus esinenud Berliinis ning osalenud grupinäitustel Tallinna Kunstihoones ja Kumus.

Näitus jääb avatuks teise aprillini.

Angela Soop "Diem perdidi"

Angela Soop seob näitusel kanga ja maalingu ühtseks monumentaalgalerii ruumi parameetritest inspireeritud installatsiooniks, mille keskseks teemaks on turvatunne. "Kaitstuse vajalikkust tajutakse teravalt hirmu lähenedes. Viibides väljas on vahest vähem hirmus, kuid väljast vaadates pole näha, mis toimub sees. Selleks, et näha ja teada, tuleb siseneda. Sees olles on olukord loomulikult sama. Erinevus seisneb mõõtkavas: piiratud ja piiramatu."

Angela Soop (sündinud 1970) on õppinud Academia Non-Gratas, saanud maalikunsti bakalaureuse Eesti Kunstiakadeemias ning on samas kaitsmas magistrikraadi. Angela Soop on esinenud isiknäitustega nii Tallinnas, Pärnus, Haapsalus kui ka Tartus. Maalikunsti kõrval on ta ka aktiivne ja tunnustatud joonistaja.

Näitus jääb avatuks teise aprillini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: