Jüri raamatukogus näeb Wiiraltit enne "Põrgut" ({{commentsTotal}})

Wiiralt
Wiiralt Autor/allikas: Eesti Kirjandusmuuseum

Eduard Wiiralti sünniaastapäeval 20. märtsil avatakse Jüri raamatukogus Eduard Tennmanni "Usuõpetuse lugemikku" illustreerivate Wiiralti gravüüride näitus "Enne põrgut".

See on suhteliselt vähe tuntud tõik, kuid enne "Põrgut" jõudis kunstnik Eduard Wiiralt panna piltidesse Piibli. Peale naasmist õppereisilt Dresdenist võttis ta ette Eesti usuteaduse rajaja, tollase Jüri pastori Eduard Tennmanni "Usuõpetuse lugemiku" illustreerimise, teatab Rae kultuurikeskus.

"Minu jaoks oli see väga meeldiv üllatus, et Eesti usuteaduse rajaja on olnud Jüri kirikus õpetaja ning Wiiralt on illustreerinud tema raamatu," ütles näituse idee autor, Rae kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru.

Kunstiteadlane Mai Levin lisas, et Eestis ei leidu õieti teist kunstnikku, kes oleks tegelenud piibliteemadega nii palju. Levin ise on koostanud koos Enn Jaanisooga Tennmanni ning Wiiralti ühistööst eraldi kolmekeelse raamatu.

Levin: "Wiiralt tegeles nendega pärast Dresdenit, aastatel 1923-25. Sel ajal illustreeris ta üldse väga palju, kujundas luulekogusid ning raamatuid. Tennmanni raamatuga tegeles ta eriti palju ja mitte ainult Piibli ainetel, vaid tegi ka tema moraliseerivatele juttudele olustikupilte." 

Jüri pastor Tanel Ots tõi välja, et Wiiralt kujutas sel loomeperioodil teemasid, mis on rahvusvahelised ja üle kogu maailma mõistetavad.

"Kui Jüris tõlgiti esimene Piibel, hakkasid ka eestlasi samad lood mõjutama mis lääneeurooplasi ja Wiiraltigi piibligravüürid on Jüriga seotud."

Mai Levin lisas, et teema oli Wiiraltile tuttav uskliku isa kaudu, kuid tema lähenemine teemale on mõnevõrra ebatavaline, samas kindlasti isikupärane.

"Neist moodustub omaette tööde ansambel. Tema varasemas loomingus on neil küllaltki silmapaistev koht. Need olid suurem osa tema Pallase diplomitööst aastal 1924. Ainestik köitis teda nii, et ta tegi selle kõrvalt vabagraafilisi töid piibliteemadel. "Susanna" ja "Nägemus" näiteks."

Siiski on piiblitemaatika jäänud laiema publiku jaoks Wiiralti loomingus suhtelisel tagaplaanile. Tennmanni "Usuõpetuse lugemiku" andis välja kirjastus Loodus, mille arhiivist jõudsid Wiiralti originaalid kirjandusmuuseumi kogudesse. 

Näitus "Enne põrgut" jääb Jüri raamatukogus avatuks kuni mai alguseni. Siis liigub näitus edasi teistesse Rae valla kultuurisõlmpunktidesse. 

Toimetaja: Madis Järvekülg



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: