Arvustus. Me musklis isamaa ({{commentsTotal}})

Kristjan Palusalu
Kristjan Palusalu Autor/allikas: ETV

Uus raamat
Paavo Kivine
"Palusalu"
Imeline Ajalugu, Imeline Teadus
335 lk.

Romulus Tiitusel on üks vahva följeton, mis peab olema 1936. aastast.

Jutustaja Toslemile vajub sisse sõber vürtspoodnik Parm, virutab vana jämeda pudeli lauale ja käsib sakuskat otsida, vägevad liigud tuleb teha.

Mille peale, Toslem küsima.

Jumaluke, kuldmedali peale, mees, imestab Parm, sa vaata, mis mehed me oleme, kõige kangemad maadlejad maailmas. Edasi tuleb veel rätsepmeister Press, kah olümpiavaimustust täis, iga pitsiga meenub meestele, millised kanged maadlejad nad ise nooruses olid. Läheb aga käesurumiseks, sõrmkoogu vedamiseks, kuni saabub proua Toslem ja olümplased lendavad ukse taha.

"Ja ega minugi käsi hästi käinud," lõpeb lugu.

Kuigi Tiitus viskas nalja, ridade vahelt paistab, et isegi mürgise puhkpüssiga leheneegri hinges särab. Palusalu tegi ära! Kuldmedalid! Veel enam, sakslasele. Tema oma maal. Mehed, siin jääb asunikust väheks, tuleb riigivanema peale rihtida. Meie musklid! Meie Palusalu! Meie Eesti!

Seda vaimustust kannab-annab käesolev raamat kenasti edasi. Eks ta ole. Kõigest 18 aastat olemas olnud riik on äkki maailma tipus. Ja kindlasti oli eriliseks palsamiks, et saksad said. Isegi veider praegu mõelda, kuidas enne Teist ilmasõda oli ikka sakslane see peamine paha eestlase mõttemaailmas. Võidupühana tähistatakse ju võitu landesveeri üle, mitte mõnda venelaste loputamist. Tea muidugi, kaua see kestab, võibolla tunnistatakse varemhiljem vihakõneks.

Ütleks nii, et kõikse ägedam osa raamatust algab leheküljel 117. Nii-öelda lisad. Kaasaegsete, sõprade, kambrikaaslaste, naise, venna mälestused on nagu mälestused ikka. Lihtsast talupoisist üleilma vägimeheks. Oli ikka hirmus tugev mees, seejuures aga tohutult heasüdamlik. Tõstis üksi kive, mis neljale üle jõu käisid. Päriselt juhtunud muinasjutud. Muidugi toredad, kasvõi juba selle loo pärast, et kuidas täpselt Palusalul käsi ära rikuti. Hästi tobe ja vähe kurb juhtum, niiöelda naljategemise käigus. Isegi paha hakkas.

Materjalide osa on niivõrd rokenroll, et lihtsalt sõidab üle. Peamiselt ajalehesõnumitest – kõva kübaraga vehkimine lgp Paavo Kivine suunas, kes viitsinud neid välja otsida – koos, mis annab möödaminnes hea pildi, kuis eesti keel hüpetega muutus. Matsch-sõna üksi juba on midagi.

Alguses on keegi Trossmann, Palusaluks eestistati alles 1935, noor ja tõenäoliselt andekas ning paljutõotav maadleja. Mida edasi, seda enam on lugudes õhinat, igasugu arutusi tulevikuvõimaluste üle. Hurraaisamaalisust: "Eesti sportlasele eesti nimi!", Pätsu aeg, mis parata. Pärast olümpiat minnakse muidugi täitsa pööraseks. Rokkstaar võib vaid unistada. Nagu vist ka praegune olümpiavõitja, et summad ikka vastu tuleks, tänavaid ääristaks. Erika Salumäe on vist pea ainuke peale Palusalu, kes ligilähedast vastuvõttu saanud, tundub.

Ja muidugi on tore, kuis olümpiavõitu rahaks tehakse. Kujutlege, näiteks, et kui Veerpalu oli veel kangelane, mitte dopingukahtlane – millal me neile norrakatest kitujatele kitli peale anname? - isik, oleks Liviko välja tulnud Veerpalu Valgega. No vat. Aga Palusalu nimelised paberossid tehti ära! Keelati kohe ära kah, et jõukarastusliikumisele ikka ei sobi. Tervisenatsid olid enne päris natse olemas.

Soome rindel üle mineku teema ja napilt valangust pääsemine ka lahti pajatatud. Moraal, õppigem soome keelt, et hõigata ikka ennast Viron pojaks, mitte Virun, põder võib pirun kuulda, solvuda, tule peale tõmmata.

Sõnaga, mina, absoluutselt spordikauge, elasin küll vaimustuse üle. Väga jõuline teos. 

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: