Arvustus. Vermont nõuab pühendumist ({{commentsTotal}})

Vermont
Vermont

Uus plaat

Vermont

"II" (Kompakt)

8/10

Marcus Worgull (Innervisions) ja Danilo Plessow (Motor City Drum Ensemble) pole elektroonilises tantsumuusikas sugugi uued tegijad. Käed-jalad olid neil juba enne Vermontitki mõnusalt tööd täis ja seetõttu oli kooslus algselt mõeldud värskendava kõrvalprojektina – ideede vahetuseks ja stuudios jämmimiseks. 2014. aasta omanimeline debüüt sai aga nõnda hea vastuvõtu osaliseks, et ühe hoobiga muutusid kõrvaltegevuseks hoopis kõik ülejäänud ettevõtmised. Äsjailmunud "II" tõstab härrade aktsiad kaheldamatult veel kõrgemale.

Esimese albumi krautlik lähenemine on jäänud selja taha ja seekord kohtume millegi päris uuega - peaaegu rütmipillivaba melanhoolse fluidumiga, kus eri elementide vahel on varasemast tunduvalt rohkem õhku ja vaikust. Meeste tausta arvestades on see ehk vormiliselt ootuspäranegi. "II" kõlab kui korralik Kompakti märgi alt ilmunud süva-minimal'i stiilis techno-album, millelt on eemaldatud rütmimasinate tuim hüpno, bassiliinide agressiivsus ja rutt – see aga muudab paljutki. Alles jääb omamoodi pretensioonitu taustamuusika, mis ei trügi foonilt esile ja mille sisu jääb juhuslike kuuljate jaoks kindlalt suletuks, kuid on kuulajate jaoks alati valla.

Esialgu tühjas ruumis ekslemisena kõlav "II" omandab edenemisel kiirelt konkreetsemad piirjooned ("Dschuna"). Vermonti poolt analoogsüntidega õhku joonistatud geomeetriliste kujundite kaskaadid saavutavad täiuse lugudes "Ki-Bou" ja "Gebirge". Helgemate hetkedeni jõutakse aga läbi eksootiliste kõlade, mil kuulajate ette astuvad kosmiline unistus "Hallo Von Der Anderen Seite", baleaariline päiksetõus "Ufer" ja idamaine klaasikillumäng "Chanang”. Nende hulka kuulub kindlasti veel albumi vollenweiderlik ja seni ehk musameedias enim mänguaega saanud avapala "Nordenrey".

Loost "Wenik" alates hakkab kolmveerand albumit kestnud ülimalt lõdvestunud atmosfäär muutuma. Selle sügavamatesse kihtidesse hiilib ligi veidi pingestatum ja tumedam varjund ning tagasi ilmub ka rütmisektsioon. Siis kõlab kõik kokku juba veidi tuttavlikumalt, rafineeritud kajana 90ndate progressivse elektroonika albumeilt. Ma ei usu, et sel kauamängival on palju uut öelda neile, kes juba aastaid jälgivad sama leibli alt ilmuvat "Pop Ambienti" nimelist sarja. Sellest hoolimata on tegu kindlasti ühe huvitavama ja erinäolisema elektroonikaalbumiga sel aastal, millele tasuks nii ehk naa aega pühendada.

Kuulake albumit. 

 

Toimetaja: Valner Valme



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: