Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus ({{commentsTotal}})

Eesti NSV 1970. aasta vabariiklik rahvatantsupidu Komsomoli-nimelisel staadionil: kaamera taga filmioperaator Hasso Vahi.
Eesti NSV 1970. aasta vabariiklik rahvatantsupidu Komsomoli-nimelisel staadionil: kaamera taga filmioperaator Hasso Vahi. Autor/allikas: Arnold Moskalik

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

Tükk aega tuli mõtiskella, aga ei tulnud ühtegi nalja käibiva korra pihta meelde. Ei vabariigi, ei püha Liidu. Kui, siis on tegu mugandatud habemega anekdootidega, ei enamat. Vist pole neidki, ma küll pole ühtegi kuulnud, et lendab Juncker ja teeb lennumasina tiiba saagivale kollile mingi ettekirjutuse või miskit selles vaimus.

Võiks muidugi järeldada, et eesti rahvas on olukorraga rahul ega näe põhjust tarkade ja ettenägelike valitsejate üle irvitada. Eks ole pimedamasse hingegi jõudnud arusaam, kuis kõik, mis tehakse, sünnib alamate hüvanguks.

Kolasin isegi mööda interneedust ringi, aga täpselt euroürituse kohta nalju ikka pole. Kõik, mis on, oli olemas vähemalt sada aastat tagasi.
Eks folkloristid tea ehk paremini. Keegi võiks minna, küsida, huvitav oleks.

Seni tuleb leppida eelmiste okupatsioonide aegu rahvasuus võrsunud klldudega. Kogutud esimese punase aasta ja järgneva saksa aja materjalist.

Täiesti mõttetult, 1941-44 polevat Eesti linnades olnud tuvisid. Meie neid ei söö, aga sakslased on väga maiad. Tollane tuvi oli ju puhas, äärmisel juhul hobusepabulatest toitunud.

Ega siit leia nii-öelda valemianekdoote, mida juba juudid võisid babüloonlaste kohta rääkida. Noh, mõned kindlasti. Rusikas-taskus-tüüpi lood, et uhh, kus me oleks neile vankadele andnud, kui oleks lubatud. Eks valus olnud ja on siiani, kui kaia, kuis Pätsule kuju püstitamise-mittepüstitamise peale leil üles visatakse.

Kõik naljad on ikka hoolikalt valitud, et käiks täpselt aja ja selle totruste pihta. Tapamaja ja GPU sotsvõistlus. Hitlerile ülikonna õmblemine. Kuidas erinevad suured juhid saavad hakkama trikiga kass sinepit sööma panna.

Tõsilugusid, päriselt juhtunud lugusid, leidub ka. Mis enamasti ei olegi naljakad, sest võisid lõppeda ja lõppesidki võrdlemisi tagajärgedega. Enamasti on need kistud ja üsna lihtsameelsed naljad, pole me, eestlased nii teravmeelsed midagi, kui arvame. Tort näkku ja jalaga istmikku. Või kui ongi nali naljakas, tuleb imetleda lihtsameelsust, mis ei lase taibata, need pole tsaariajast mäletatud venelased, kes siia toimetama tulid, vaid täiesti uus, mölaklik tõug.

Omaette kas nüüd vapustus, aga ohhoo küll, on laulud. Paroodiad punaste, kämbude pihta. Kas siis hästituntud oma või nende laulule. Ohhoo tuleb sest, et neid laule tead. Pisikesest peale. Vähe teiste sõnadega, aga eks igas vallas tehtud omamoodi. Mina teadsin, et Joosep lubas tahtvat vaid Kuressaare mudaravilat, mitte Paldiskit ja Hiiu-Saaremaad. Kümme grammi rasva, hernepesuvett on ülepea puudu. Ega Loorits igale poole ka jõudnud. Mõni usin võis oma kogumistega teadagi kuhu sattuda ka veel. Eks olnud ju nali, kuis kestahes Läänes kogus kolm köidet anekdoote endast, siinkandi isakesed kogusid kuus laagritäit.

Õnnestunud saatesõna. Mille lugemine viib tagasi aruteluni, kus on naljad praeguse võimu, eriti Liidu kohta. Seal öeldakse, et eestlane on ikka umbusklik olnud, võimu naeruvääristanud... aga kas suur osa meist on ära hullutatud seksikate meestega või mis lubatigi. Mine sina tea. Viimane aeg on kõik üks anekdoot, pole endal välja mõtlema hakata vajagi. 

 

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: