Arvustus. Eesti esimese hipsteri elust ({{commentsTotal}})

Ellen Niit
Ellen Niit "Onu Ööbik Öösorri tänavast" Autor/allikas: ERR

Uus raamat

Ellen Niit
Onu Ööbik Öösorri tänavast
Priit Pärna pildid
Tammerraamat
46 lk.

Onu Ööbik on Ellen Niidu töödes na tagaplaanitegelane, vist. Triinut-Taavit teatakse, Krõlli loomulikult, Pille-Riini panid igasugu kahtlased "poeedid" oma "laulude" sisse. Onu Ööbik küll esimesena pähe ei tule. Teisena, jah, et oli küll.

Nüüd tuleb tunnistada algavat Alzheimerit, et ega ei mäletagi, kus ja kellele Ellen Niit rääkis, onu Ööbik olnud algselt ülepea koduseks tarvitamiseks. Lastele kasvatuslikul ja lõbustuslikul eesmärgil jutustamiseks. Hoiatava näitena, et kui putru ei söö, siis suureks ei kasva.
Loomulikult. Kaks hiilgavat kirjanikku majas, oleks ju totter siis lastele mingit pitsilist inglise lasteraamatut lugeda. Oma tehtul on parem tunne sees.

Kui miski ammu loetud (mina sain onu Ööbikust teada, kui kingiti "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood", kuhu kodaniku juhtumised ka sisse pandud), siis vahel oled ettevaatlik. Mõne raamatu kohta öeldakse ju, suurim sigadus, mida autorile teha, on täiskasvanuna üle lugeda. Muide, see on täiesti tõsi. Aga ei hakka siin nimekirjaga kedagi vihaseks ajama, omal ajal neid tänulik lugeja haarab kirve tüüpi asju küllalt saadud.
Mees, Ellen Niit ju kirjutas, ütles targem mina.

Tal oli õigus.

Sama lõbus oli, sama tore, lapsepõlve kukuti tagasi, mõnus. Kolme õ ja nelja n-iga. Kõrgemas keskeas jääb paljast heast tujust väheks, vaja ikka urgitseda. Tea, miks, aga targem mina kuulutas onu Ööbiku hipsteriks. Mitte et ta väga teaks, misasi on hipster. Mingi segase hariduse, hämarate rahaallikate, rohkete veidrustega linnaullike, vist. Kes võiks elada küll Öösorri tänaval, kurta rahapuudust, eirata järjekindlalt liikluseeskirju, vannis igaks juhuks appi karjuda ja muidu tekitada hämmeldunud küsimusi, et miks sihuke elab ja millest, kui Schiller pidi surema. Naljakas kaeda ometi. Linn ongi alles siis linna moodi, kui seal tuutud elutseda võtavad.

Et loetagu ja kõkutatagu. Seda pudrujuttu tuleb kindlasti tõrksale titele lugeda, et tast mingi kõhend ei kasvaks.

Ootamatu ja omaette pull selle teose man on, et harjunud Edgar Valteri asemel on pildid teinud Priit Pärn. Millised, nagu arvatagi, on raamat raamatus. Onu Ööbiku lood on võrdlemisi ammused, pildid viskavad viiteid tänasesse päeva, kust võibolla see hipsteriuid alguse saigi. Jälle tuleb meelde, ikka Tagurpidi-Antsla. Lapsepõlve mõnusaid mälestusi ei võta ükski Alzheimer, kas teate.

Vägev.

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: