Suri Enn Vetemaa ({{commentsTotal}})

Enn Vetemaa (2007)
Enn Vetemaa (2007) Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Meie seast lahkus 80-aastasena kirjanik, tõlkija ja helilooja Enn Vetemaa (20.06.1936–28.03.2017).

Enn Vetemaa õppis Tallinna 22. Keskkoolis ning lõpetas TPI keemiainsenerina aastal 1959.

Ta on töötanud muu hulgas Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959–1960), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963–1965), ETV vanemtoimetaja ning kirjandus- ja kunstisaadete peatoimetajana (1965–1969), kirjanike liidu luulekonsultandina (1969–1976), kirjastuse Kupar juhina ning vabakutselise kirjanikuna.

Enn Vetemaa mitmekesine kirjanduslik looming sisaldab romaane, näidendeid, luuletusi ja jutustusi, filmistsenaariumeid ja arvukalt ooperilibretosid (Veljo Tormis "Luigelend", Alo Mattiisen "Dispuut", Alo Põldmäe "Kontrabass-kuningatütar", Heino Jürisalu "Püha Susanna"). Vetemaa oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1994. aastast ja Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1966. aastast.

Vetemaa õppis heliloomingut Eesti Heliloojate Liidu noortesektsioonis Boris Kõrveri ja Edgar Arro juhendamisel ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas aastal 1965 Anatoli Garšneki ja Heino Elleri õpilasena.

Heliloominguga hakkas Vetemaa tegelema 1990. aastate teisel poolel. Vetemaa üks meelisžanre oli instrumentaalkontsert (kontserdid fagotile, oboele, trompetile), koosseisuna eelistas ta tihti saksofonikvartetti (3 saksofonikvartetti, Saksofonikvintett, "Juunimuusika").

Tema muusika on kõlanud festivalil "Eesti muusika päevad", Rapla Kirikumuusika festivalil, tema teoseid on esitanud Tallinna Kammerorkester, Noorte Filharmoonia, Tallinna Saksofonikvartett, Uinuvate Tuubade Kvartett, oboist Aleksander Hännikäinen, trompetist Indrek Vau, organistid Aare-Paul Lattik ja Kristel Aer.

Enn Vetemaale on määratud Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001). Ta on Juhan Smuuli nimelise preemia laureaat (1973, 1975, 1976).

Valik Vetemaa teoseid:

"Monument", Loomingu Raamatukogu 1965
Libreto Veljo Tormise ooperile "Luigelend" 1966
"Pillimees", Loomingu Raamatukogu 1967
"Väike romaaniraamat" ("Monument", "Pillimees", "Väike reekviem suupillile"), Eesti Raamat 1968
"Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale" (teledraama), Looming 1968
"Munad hiina moodi", Looming 1969
"Kalevipoja mälestused", Looming 1971; Eesti Raamat 1985; 2001
"Väike romaaniraamat" II ("Munad hiina moodi", "Kalevipoja mälestused"), Eesti Raamat 1972
"Õhtusöök viiele", kogumikus "Eesti näidendeid 1972", 1974, lavastus Draamateatris 1972
"Püha Susanna ehk Meistrite kool", Loomingu Raamatukogu 1974, lavastus Draamateatris 1974, telefilm 1984, ooper 1986
"Jälle häda mõistuse pärast" (näidend) Loomingu Raamatukogu 1975
"Roosiaed", Loomingu Raamatukogu 1976
"Hõbedaketrajad", Looming 1976; Eesti Raamat 1977; Kuldsulg 1999
"Väike näidendiraamat", Eesti Raamat 1977
"Jälle Püha Susanna ehk Armastuse kool", Loomingu Raamatukogu 1978
"Ah soo... Või nii!!!", Looming 1979 ja 1983; raamatuna 1984
"Väike näidendiraamat" II, Eesti Raamat 1979
"Eesti näkiliste välimääraja", Looming 1980; Eesti Raamat 1983
"Väike näidendiraamat" III (muu hulgas "Ikka veel Püha Susanna ehk Noorpaaride kool"), 1981
"Möbiuse leht", Looming 1984; Eesti Raamat 1985, 1990
"Tuul Olümposelt tuhka tõi", lavastus 1986 Draamateatris
"Tulnuk", Loomingu Raamatukogu 1987
"Tulnuk. Munad Hiina moodi", Eesti Raamat 1988
"Krati nimi oli Peetrus", Kupar 1991
"Pomm Eesti peaministrile", Kupar 1992
"Eesti luupainaja aabits", 1993
"Risti rahvas" 1, Kupar 1994
"Varasügise aiad", Kupar 1996
"Maui on parim!", Kupar 1997
"Risti rahvas" 2, Kupar 1998
"Tunneli lõpus ootab puusärk", Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutus 1999
"Väike näidendiraamat" IV, Kupar 2000
"Rott Romulus Paburitski tänavast", 2001
"Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister", Tänapäev 2002
"Vaba Vaimu Vennaskond", Tänapäev 2006
"Väike näidendiraamat" V, Kirjastuskeskus 2006

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Kirjanike liit, Eesti Muusika Infokeskus, Vikipeedia



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: