Arvustus. Ohtlikud suhted ({{commentsTotal}})

Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas.
Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu ohvitser 1939. aastal Poolas. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

Millalgi krimijuttude õitseajastul, kui need polnud veel muutunud juhmideks löömakateks, kiimakateks või, skandinaavia variandis, aasta otsa jalus olnud alukate ja lapsepõlves nähtud konnakopulatsioonis urgitsemiseks, tulid kuskil Anglosaksias kirjastajad uudsele mõttele.

Selle asemel, et vaevata end kõigepealt loo väljamõtlemise ning hilisema juttu rüütamisega, leidsid tüübid, võiks müüa kohe mõistatuse maha, lahendagu ise, parimate vahel läheb loosi auhind. Eks Suur Hiina Müür ehitatud kah loteriist saadud rahadega.

Raamatu asemel võis huviline osta suure pruuni ümbriku, kust leidis, kes ära mõrvati, lahkamisaruande, tunnistajate ütlused, verise taskurätiku, püssirohust haisva relva või selletaolise eseme, skandinaavia variandis ka aluspüksid. Faktid kõik siin, sinustki võib saada detektiiv.
Erilist edu polevat sel olnud.

Midagi sarnast on dokumentide kogumikes. Üritagu ajaloolane olla nii erapooletu kui tahes, vist ainult sir Eric Hobsbawm tunnistas end avalikult paadunud marksistiks, mis ei seganud taati olemast tegelikult üdini inglismann ja nii aus kui veel võimalik, ikka sõidab kuulus kallutatus sisse. Pisipisikene, ikkagi. Vana nali kangelaslikust luurajast või alatust spioonist, oleneb, kummalt poolt rinnet vaadata.

Niisiis, teile antakse dokumendid, järeldused tehke ise. Kirjutage oma peas oma ajalugu või pange kirja ja avaldage sotsiaalvõrkudes. Au, kuulsust, sõimu ja pareminiteadjaid tuleb kuhjaga, selles võib kindel olla.

Päris puritaan jätab muidugi vahele koostaja saatesõna. Igasugu kõrvalmõjude välistamiseks. Võibolla teeb meditatsiooniga vaimu ka puhtaks. Kuigi mina küll ei tea, kuidas see käib, roogi palju tahad, ikka vedeleb sodi siin, seal, ah, loomulikult, vaimsed sokid lakke visatud ja sinna kinni jäänud.

Ei pääsenud kallutatusest, vähemalt siis üritan välja vingerdada nii, et selle suund eriti avalikuks ei tuleks.

Siin on kõvasti kirjavahetust, jutuajamiste protokolle, ajalehtede väljavõtteid. Mingit väga vandenõu välja ei joonistagi. Kui võrrelda, siis võibolla, kuna kirjad mängus, mõne suhteromaaniga kirjades. Choderlos de Laclos' "Ohtlikud suhted" näiteks, kes pole lugenud, siis soovitan kõigi jäsemetega vehkides.

Umbes, et on kohtutud, teatakse teineteise olemasolust. Karm elusaatus on sundinud olukordadesse, kurjad keeled pajatanud paarikesele igasugu jutte. Niisiis põrnitatakse, kahtlustatakse. Tasapisi ja järele mõtiskledes vaadatakse siis lähemalt: kae, polegi nii vastumeelt; kae, päris õigeid mõtteid mõtleb; kae, võiks lähemalt tutvuda, tea, mis välja tuleb.

Mille peale ärkab kogukond, igasugu tantad ja pareminiteadjad ja kisama: ei natside ja bolševike ühteheidust asja saa, mis te jamate, te pole teineteisele loodud. Aga kes tunnete vastu saab. Kes saab selle vastu, kui usutakse ettemääratusse. Sume augustilõpp, ups, pakt valmis.
Edasi tuleb kainenemine, oot, kuidas see nüüd nii juhtus. Abielus oleks – ei viinud prügi välja ja röhitseb; võõpab ennast jube kaua ja lobiseb oma lollide sõbrannadega. Tüdimus, pisiasjades närimine, umbusk, ongi tüli majas ja raevukas lahutus ehk siis N. Liidu astumine ilmasõtta.

Vist ma ei jäänud vahele.

Teil tulevad lugedes kindlasti paremad ja lennukamad mõtted pähe. Tasub ära proovida.

Toimetaja: Valner Valme



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: