Arvustus. Ohtlikud suhted
Uus raamat
Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.
Millalgi krimijuttude õitseajastul, kui need polnud veel muutunud juhmideks löömakateks, kiimakateks või, skandinaavia variandis, aasta otsa jalus olnud alukate ja lapsepõlves nähtud konnakopulatsioonis urgitsemiseks, tulid kuskil Anglosaksias kirjastajad uudsele mõttele.
Selle asemel, et vaevata end kõigepealt loo väljamõtlemise ning hilisema juttu rüütamisega, leidsid tüübid, võiks müüa kohe mõistatuse maha, lahendagu ise, parimate vahel läheb loosi auhind. Eks Suur Hiina Müür ehitatud kah loteriist saadud rahadega.
Raamatu asemel võis huviline osta suure pruuni ümbriku, kust leidis, kes ära mõrvati, lahkamisaruande, tunnistajate ütlused, verise taskurätiku, püssirohust haisva relva või selletaolise eseme, skandinaavia variandis ka aluspüksid. Faktid kõik siin, sinustki võib saada detektiiv.
Erilist edu polevat sel olnud.
Midagi sarnast on dokumentide kogumikes. Üritagu ajaloolane olla nii erapooletu kui tahes, vist ainult sir Eric Hobsbawm tunnistas end avalikult paadunud marksistiks, mis ei seganud taati olemast tegelikult üdini inglismann ja nii aus kui veel võimalik, ikka sõidab kuulus kallutatus sisse. Pisipisikene, ikkagi. Vana nali kangelaslikust luurajast või alatust spioonist, oleneb, kummalt poolt rinnet vaadata.
Niisiis, teile antakse dokumendid, järeldused tehke ise. Kirjutage oma peas oma ajalugu või pange kirja ja avaldage sotsiaalvõrkudes. Au, kuulsust, sõimu ja pareminiteadjaid tuleb kuhjaga, selles võib kindel olla.
Päris puritaan jätab muidugi vahele koostaja saatesõna. Igasugu kõrvalmõjude välistamiseks. Võibolla teeb meditatsiooniga vaimu ka puhtaks. Kuigi mina küll ei tea, kuidas see käib, roogi palju tahad, ikka vedeleb sodi siin, seal, ah, loomulikult, vaimsed sokid lakke visatud ja sinna kinni jäänud.
Ei pääsenud kallutatusest, vähemalt siis üritan välja vingerdada nii, et selle suund eriti avalikuks ei tuleks.
Siin on kõvasti kirjavahetust, jutuajamiste protokolle, ajalehtede väljavõtteid. Mingit väga vandenõu välja ei joonistagi. Kui võrrelda, siis võibolla, kuna kirjad mängus, mõne suhteromaaniga kirjades. Choderlos de Laclos' "Ohtlikud suhted" näiteks, kes pole lugenud, siis soovitan kõigi jäsemetega vehkides.
Umbes, et on kohtutud, teatakse teineteise olemasolust. Karm elusaatus on sundinud olukordadesse, kurjad keeled pajatanud paarikesele igasugu jutte. Niisiis põrnitatakse, kahtlustatakse. Tasapisi ja järele mõtiskledes vaadatakse siis lähemalt: kae, polegi nii vastumeelt; kae, päris õigeid mõtteid mõtleb; kae, võiks lähemalt tutvuda, tea, mis välja tuleb.
Mille peale ärkab kogukond, igasugu tantad ja pareminiteadjad ja kisama: ei natside ja bolševike ühteheidust asja saa, mis te jamate, te pole teineteisele loodud. Aga kes tunnete vastu saab. Kes saab selle vastu, kui usutakse ettemääratusse. Sume augustilõpp, ups, pakt valmis.
Edasi tuleb kainenemine, oot, kuidas see nüüd nii juhtus. Abielus oleks – ei viinud prügi välja ja röhitseb; võõpab ennast jube kaua ja lobiseb oma lollide sõbrannadega. Tüdimus, pisiasjades närimine, umbusk, ongi tüli majas ja raevukas lahutus ehk siis N. Liidu astumine ilmasõtta.
Vist ma ei jäänud vahele.
Teil tulevad lugedes kindlasti paremad ja lennukamad mõtted pähe. Tasub ära proovida.
Toimetaja: Valner Valme