Projekti "Rode altar lähivaates" näol on tegemist kolm aastat (2013–2016) kestnud mahuka uurimis- ja konserveerimisprojektiga, mille keskmes oli Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Rode altar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid hansakunsti näiteid kogu Euroopas.

Projekti teebki silmapaistvaks uuringute valdkondadevahelisus ja koostöö erinevate teadusdistsipliinide vahel. Peale kappaltari uuringute ja konserveerimise oli projekti eesmärk koondada Eesti tehniliste uuringute teadusressurss. Rode projekti raames töötas väga tihedas koostöös interdistsiplinaarne uurijate grupp, mis koondas nii reaal- kui humanitaarteadlasi.

Selle projekti puhul pälvis rahvusvahelist tähelepanu eelkõige uuringutulemuste populariseerimine ning atraktiivne esitamine laiemale avalikkusele. Koostööd tehti Eesti Kunstiakadeemiaga, Ennistuskojaga Kanut, Eesti Keskkonnauuringute Keskusega, Arheovisioon / Southamptoni Ülikooliga, Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli, Katsekoja ning Eesti Maksu- ja Tolliametiga.

Uurimisprojekti raames sündinud uued teadmised on aluseks muinsuskaitseliste uuringute arengule Eestis, Euroopas ja mujal.

Rode projekt on pälvinud ka Riiklikult Tunnustatud Teaduse Populariseerija auhinna 2015. aastal ning Eesti muuseumide aastaauhinna 2016 teadusürituste kategoorias.

Rode projekti koordinaator oli dr Hilkka Hiiop, töögrupp:  Hedi Kard, Merike Kurisoo, Grete Nilp, Kaisa-Piia Pedajas, Villu Plink, Tarmo Saaret ja uurimisgrupp Alar Läänelaid, Hembo Pagi, Riin Rebane, Andres Uueni, Signe Vahur.