Eesti autonoomia väljakuulutamisest on 100 aastat ({{commentsTotal}})

100 aastat autonoomia väljakuulutamisest: näitus TLÜ Akadeemilises raamatukogus.
100 aastat autonoomia väljakuulutamisest: näitus TLÜ Akadeemilises raamatukogus.

12. aprillil kell 12 TLÜ Akadeemilise Raamatukogu II korruse galeriis (Rävala 10) avatav näitus tähistab tähtsat tähtpäeva Eesti riikluse arengus – sajandi möödumist Eesti autonoomia väljakuulutamisest 12. aprillil 1917 Petrogradis (tänane Peterburg) Venemaa Ajutise Valitsuse poolt. Sellele eelnes 8. aprillil (26. märtsil vkj) Petrogradis võimas eestlaste manifestatsioon autonoomianõude toetuseks.

Eesti koguduse Jaani kiriku juurde kogunes umbes 40 000 eestlast (neist 10 000 – 12 000 sõjaväelast), kes liikusid sinimustvalgete lippude ja loosungitega sõjaväeorkestrite marsimuusika saatel läbi  pealinna Tauria palee juurde, et nõuda Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat. Neli päeva hiljem, 12. aprillil (30. märtsil vkj) kinnitaski Ajutine Valitsus määruse „Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta“, millega Eesti sai autonoomia sugemetega omavalitsuse. Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (Lõuna-Eesti) liideti üheks haldusalaks. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska ja omavalitsusorganina alustas uue kubermangukeskuse pealinnas Tallinnas tööd Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis oli esimene ülemaaline Eesti rahva esinduskogu.

Näituse kuraatorid on Jüri Trei Eest välisministeeriumist ja Harry Liivrand TLÜ Akadeemiline Raamatukogust, graafilise disaini autor Rene Haljasmäe. Näitusel (mis on samaaegselt väljas ka Peterburi Jaani kirikus) eksponeeritakse  autonoomiataotlust, haldusreformi ja manifestatsiooni kajastanud tollaseid ajalehti ja fotokoopiaid. Saavutatud autonoomia oli ainulaadne kogu Venemaal, muuseas kehtestati asjaajamiskeeleks eesti keel.

„Üheks esimeseks ja mõjuvamaks Eesti rahvuslise iseteadvuse avalduseks välise ilma ees tuleb pidada Petrogradis toimepandud eestlaste poliitilist meeleavaldust. Oma ulatuse poolest oli see ennenägemata suur ja mõju poolest ajalooline sündmus, mille mälestus osavõtjate südames iial ei kustu,“ kirjutas rongkäigust vaimustusega Petrogradi eestlaste ajaleht Pealinna Teataja. Need sõnad pole oma tähtsust kunagi kaotanud.

Väljapanku koostööpartnerid on Eesti Lipu Selts, Peterburi Jaani kiriku fond, Tippfoto, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Vanaraamatu Keskus, Eesti Post.

Näitus jääb avatuks 12. juunini. 

Toimetaja: Valner Valme



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: