Mõttetalgud vaagisid kultuuri rahastamise küsimusi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti kultuuri ühe suurema rahastaja kultuurkapitali rahajagamispõhimõtted on kehtinud juba üle 20 aasta. Selle aja jooksul on tekkinud juurde rohkelt uusi kultuurivorme, mis ei mahu enam olemasolevasse üheksa sihtkapitali mudelisse. Kultuurkapitali maakondlikud eksperdid ja sihtkapitalide liikmed kogunesid mõttetalgutele, et koos lahendusi otsida.

Kokkutulnud leidsid üksmeelselt, et rahastamispõhimõtete kaasajastamist ja täpsustamist vajavad nii kultuurkapitali enda reeglid kui ka koostöö teiste riigiasutustega, vahendasid AK kultuuriuudised.

"Tihtipeale ongi õigustus selleks, et tulla kultuurkapitali lauda oma taotlusega, see, et mujalt ei saa. Natukene lahtised on need piirid riigis ka selles osas, et mis jääb kultuuriministeeriumi, mis kultuurkapitali kanda ja mis on haridusministeeriumi teema. Tihti on meie teemasihtkapitalide laual hulk projekte, mis on sulaselge õppetegevus," rääkis kultuurkapitali juht Kertu Saks.

Kõige rohkem taotlusi jõuab rahvakultuuri sihtkapitali lauale, kuna paljud taotlused ei kvalifitseeru teistes sihtkapitalides. Samas tuleb leppida mõttega, et mitte iga harrastus ei ole rahvakultuur.

"Rahvakultuur toetub mitmele eriilmelisele valdkonnale ja see, mida nendes valdkondades tehakse, ei toetu ainult harrastustegevusele. Meie seas on inimesi, kes on õppinud neid erialasid," sõnas rahvakunsti sihtkapitali liige Kristiina Oomer.

Suur koormus on ka kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitalil, kuna 20 aastaga on juurde tulnud uusi valdkondi ja tekkinud n-ö valdkondadevahelisi distsipliine, mille piirid ja kohustused tuleb ühiselt läbi vaadata.

Arutelul osalenud kultuuriminister Indrek Saar ütles kokkuvõtteks, et tänu kultuurkapitali eelarve seosele maksulaekumistega on kultuurkapitali eelarve tõus stabiilsem kui kultuuriministeeriumil.

Möödunud aastal toetas kultuurkapital kultuuri- ja sporditegemist ligi 19 miljoni euroga. Käesolevaks aastaks prognoositakse toetuste kasvu ligi 20 miljoni euroni.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: