Kokkutulnud leidsid üksmeelselt, et rahastamispõhimõtete kaasajastamist ja täpsustamist vajavad nii kultuurkapitali enda reeglid kui ka koostöö teiste riigiasutustega, vahendasid AK kultuuriuudised.

"Tihtipeale ongi õigustus selleks, et tulla kultuurkapitali lauda oma taotlusega, see, et mujalt ei saa. Natukene lahtised on need piirid riigis ka selles osas, et mis jääb kultuuriministeeriumi, mis kultuurkapitali kanda ja mis on haridusministeeriumi teema. Tihti on meie teemasihtkapitalide laual hulk projekte, mis on sulaselge õppetegevus," rääkis kultuurkapitali juht Kertu Saks.

Kõige rohkem taotlusi jõuab rahvakultuuri sihtkapitali lauale, kuna paljud taotlused ei kvalifitseeru teistes sihtkapitalides. Samas tuleb leppida mõttega, et mitte iga harrastus ei ole rahvakultuur.

"Rahvakultuur toetub mitmele eriilmelisele valdkonnale ja see, mida nendes valdkondades tehakse, ei toetu ainult harrastustegevusele. Meie seas on inimesi, kes on õppinud neid erialasid," sõnas rahvakunsti sihtkapitali liige Kristiina Oomer.

Suur koormus on ka kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitalil, kuna 20 aastaga on juurde tulnud uusi valdkondi ja tekkinud n-ö valdkondadevahelisi distsipliine, mille piirid ja kohustused tuleb ühiselt läbi vaadata.

Arutelul osalenud kultuuriminister Indrek Saar ütles kokkuvõtteks, et tänu kultuurkapitali eelarve seosele maksulaekumistega on kultuurkapitali eelarve tõus stabiilsem kui kultuuriministeeriumil.

Möödunud aastal toetas kultuurkapital kultuuri- ja sporditegemist ligi 19 miljoni euroga. Käesolevaks aastaks prognoositakse toetuste kasvu ligi 20 miljoni euroni.