Galerii: Eesti Pillifondi tänukontsert ja uue tšello esitlus ({{commentsTotal}})

Eesti Pillifondi tänukontsert
Eesti Pillifondi tänukontsert Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

17. aprillil toimus Kadrioru lossis Eesti Pillifondi tänukontsert, kus sai kuulda kuut ajaloolist muusikainstrumenti, samuti esitleti ka uut tšellot.

Eesti Pillifondi tänukontserdil sai kuulda kuut ajaloolist muusikainstrumenti: viiul, mis on Giuseppe (Joseph) Gagliano ja tema venna Antonio ühistöö (valminud vahemikus 1775-1780); viiul, mille meistrid on Nicola ja Giuseppe (Joseph) Gagliano (valmimisaasta 1723); tšello, mille meister on Francois Fourrier Nicolas (valmimisaasta 1798); viiul,  mille meister on Enrico Catenar (valmimisaasta 1680); altviiul, mille meister on arvatavasti Thomas Urquhart (valminud vahemikus 1650-1700) ning viiul, mille meister on Auguste Sebastien Bernardel (võimalik valmimisaasta 1802).

Samuti esitleti üritusel Eesti Pillifondi uut tšellot ning see anti üle interpreedile. Tšello, mille valmistas meister Celeste Farotti (1864-1928) on olnud kasutuses 113 aastat.

Üritusel pidasid kõne ka president Kersti Kaljulaid ja kultuuriminister Indrek Saar.

Eesti Pillifondi kollektsiooni pillid kuuluvad erainvestoritele, kes annavad instrumendid Pillifondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse. Lisaks emotsionaalsele väärtusele pakuvad ajalooliselt väärtuslikud pillid investoritele aastatega investeeringu väärtuse kasvu.

Eesti Pillifondi asutamise ja tegevuse põhieesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine.

Toimetaja: Kaspar Viilup



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: