Karukultuuri festival kutsub karvaseid homomehi ({{commentsTotal}})

Karu
Karu Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

21.–23. aprillil leiab aset kolmas karukultuuri festival Tallinn Bearty. Korraldaja Alvar Ameljushenko räägib, miks vajavad karud oma festivali ning kuhu suunda pöörab tänavune festivali oma pilgu.

21.–23. aprillil leiab aset kolmas karukultuuri festival Tallinn Bearty. Korraldaja Alvar Ameljushenko räägib, miks vajavad karud oma festivali ning kuhu suunda pöörab tänavune festivali oma pilgu. 

Tegemist on juba teise karukultuuri festivaliga. Milles erineb teine festival esimesest? Ja kuidas võttis publik vastu esimese?

Tegelikult on sel korral tegemist juba kolmandaga, ent tänavu rakendame alles teist korda enda jaoks leitud formaati, kus igal järgneval aastal pöörame tähelepanu ühele kunstikategooriale. Möödunud aastal oli tähelepanu keskmes kujutav kunst (foto ja maalinäitused), sel korral on fookuses muusika (artistid, muusikud, heliloojad, produtsendid, DJ-d) ning järgmisel aastal kinokunst (näitlejad, režissöörid, produtsendid). Sedasi need kolm kunstikategooriat meie kava täitma jäävadki, kõigi külaliste ja osavõtjate rõõmuks.

Ausalt öeldes oli eelmisel aastal väike hirm – kas muidu väga hedonistlikud karud üldse võtavad omaks kultuurile suunatud lähenemise? Ja mida kohalik rahvas arvab? Õnneks oli kogemus igati postiivne. Näitus Patarei garaažigaleriis kogus kolme kevadpäevaga üle viiesaja külalise, nagu ka professionaalse kunstniku fotonäituste maailma esmaesitlusi ei toimu ka just tihti Tallinnas. Arutelu teemal “Karud, kunst ja vananemine” oli aga tõeliselt meeli ja hinge avardav kogemus. Sel aastal on näitused asendunud kontsertidega, sest vaagime muusika üle. Laiemas plaanis on Tallinn Bearty missioon karude kogukonna innustamine võrdsete õiguste eest seismisel oma kogukonnas, sellest väljaspool ning igal pool.

Kes on karud?
Karud on homomeeste kogukonna subkultuur, mille esindajad on enamasti üldiselt karvased ning kõik nad kannavad üht või teist sorti ja suurust habet. Suur osa neist on kogukad ja maskuliinsed ning nende kehamass on suurem kui ühelgi teisel homomeeste grupil, sest karud armastavad oma keha sellisena nagu nad on. Samas kuulub kogukonda ka väga palju südamelt ja hoiakult karusid, mis tähendab, et välised tunnused ei kõnele alati ühte keelt – nagu elus ikka –, sest karud on lõbusad, sõbralikud ja viisakad ning nendega on kerge suhelda, sest nende suurtes kehades on peidus lahkeimad südamed. Karude subkultuur sai alguse 1980. aastate Ameerika läänerannikult ajendatuna sellest, et peavoolu homokogukond neid välimuse tõttu eemale tõukas. See lõi soodsa pinnase karuliikumise alguseks. Tänaseks on see soe, haarav ja karukallistusi jagav seltskond oma kaasava olemuse tõttu levinud kõikjal maailmas.
Miks vajab karukultuur teiste LGBT+ kultuurisündmuste hulgas oma festivali?
Päris hea küsimus. Ma arvan, et karud on LGBTQ alamkultuuri hoovusena väga huvitav nähtus. Siin on nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt rohkem arutlusteemat, kui me ise arvatagi ehk julgeks. Miks aga festar? Mulle tundub, et on õiglane, kui leiame meie oma kogukonnast üles need mehed, kes on oma igapäevase loominguga suutnud jälje jätta ühiskonda laiemalt, karude kogukonnast kaugel väljaspool ja oma koduriigi piiridest kaugemal. Lühidalt, meie seas on terve rida huvitavaid tegelasi, kes lihtsalt väärivad tutvustamist üheaegselt nii karudele endile, aga samas igasuguste totrate eelarvamuste kõrvaldamiseks igale asjast huvitet kodanikule.

 

Millised sündmused on avatud laiemale ringile?

Esimesena tõstaksin esile Matt Alberi heategevusliku kontserti 22. aprillil KUMU auditooriumis, mis on absolute must! Alberit teatakse klassikalise muusika ansamblist Chanticleer, millega ta on võitnud Grammy ja külastanud 15 aasta eest ka Tallinnat. Seekord esineb ta siin soolokontserdiga, saatjaks keelpillikvartett Ardor Tallinnast. Samal päeval on vestlusring Talking Bears, kus arutletakse karude rolli üle muusikas, ning vestlusring Bears Go East, mida korraldab Nordic Bear Cooperation Group, kes arutleb, kuidas karude kogukond saab toetada võrdsete õiguste edendamist, seda eelkõige ida suunal. 

Feministeerium.ee

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Feministeerium



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: