Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla ({{commentsTotal}})

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.
Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Sattusin alles portsu otsa. Lõpetades "Akadeemilised mõtisklused", sattusin koheselt probleemi otsa, kuidas raamatu väärtust mõõta. Sedasi kiilus mitmeks momendiks kinni mu harjumuspärane lähenemisviis arvustamisele. Ja eks algas uue metoodika otsimine! Kunstiteosele väärtuse omistamine on pigem tinglik ja suhteline, sest igaüks tajub seda omamoodi. Seega toimib humanitaaride mõõteriist teistmoodi kui teadlaste oma, kus seaduspärasused on kindlalt paigas ja üheselt mõistetavad. Engelbrechti raamat on minu jaoks tore kunst, see tähendab segu kahest maailmast. Siinkohal tuleb meelde teoses tihti mainitud C. P. Snow "kahe kultuuri probleem", mis toonitas just humanitaaride ja teadlaste maailmade vahelist lõhet ja sellest lõhest tingitud raskusi. Jube kerge olekski mul samas vaimus raamatut kirjeldama jääda ja kutsuda seda arvustuseks, muutes koguteksti lihtsalt teaduri teose kokkuvõtteks. Ometigi oleks see siis arvustus pigem vormiliselt, aga sisuliselt teatud mõttes pettus.

Raamat käsitleb suuresti ülevaadet olnust, olevast ja mõtteid tulevast. Kuigi autor üritab hoida positiivset nooti, on teises pooles tunda nii tuttavat humanitaaria kui enda ala kohal hõljuva kriitika hõngu. Kui raamatu esimene pool on mulle kui teadusekaugele inimesele "leige" või mittehaakuv, läheb teos aina isiklikumaks ja n-ö inimlikumaks, ehk annab mullegi võimaluse näha teaduse suhestumist praeguse Eesti Vabariigiga. Aastatega kogunenud tarkus ja kogemused saavad siin kokkuvõtvalt väljendatud, millele lisanduvad lõpu poole isikliku päeviku laadsete mõttearendustega. Sedasi suudab Engelbrecht luua vähemalt elementaarse ühenduse kahe kultuuri vahel, mis mõlemad tegelevad põhimõtteliselt inimkonna käekäigu parandamise ja mõtestamisega. Jah, teos võiks olla inspireeriv ja õpetlik kogutekst noorele teadlasele, kes (loodetavasti) entusiastlikult oma õpingutes kui ka töödes alles alustavad.

Kuid veelgi enam võiks "Akadeemilised mõtisklused" olla poolkohustuslik lugemine meile, humanitaaridele. Paljud Engelbrechti mõttekäigud Eesti kultuuri ning tuleviku kohta ületavad "teadlase" sildi ning liiguvad kõikehõlmava "inimese" märgi alla, tuues seega teadustöö olemuse teistele valdkondadele lähemale. Lõhe teaduse, humanitaarteaduste ja poliitika vahel tuleb ületada. Seega olekski esmalt tarvis sääraseid teoseid, mis leiavad ühise keele näiliselt erinevate suundade ja distsipliinide vahel.

Suure pildi nägemiseks on tihti tarvis vanusega tarkust omada. Loodetavasti elan ka vanaks ja saan targemaks. Vahel on küll keeruline uskuda, et minu tarkusele saaks veel midagi juurde lisada, kuid legendid lubavat enamat. Selleks, et liita Eesti maailmaga, on meil vaja noort pealekasvu, kuid ka koostööd, mitte killustatust, teaduskultuuri ja "kunstide" kultuuri vahel. Engelbrechti tekstidest jäävad kõlama nii sihid kui ka takistused Eesti edasise intellektuaalse arengu tarvis. Need kõik on tuttava kujuga ka siitpoolt lõhet.

Kuidas ma siis lähenen arvustamisele teose puhul, mis toob muu hulgas etteheitena välja tänapäeva teadustulemuste liigset rahas mõõtmist? Selles mõttes on "Akadeemilised mõtisklused" väga punk ja radikaalne, sest tasapisi on lahvatamas Engelbrechti vimm keskpärasuse, liigsete ametnike ja üleüldise juhmuse vastu. Kahjuks on eelpool nimetatud nähtused hetkel ohtlikult status quo'ks saamisele lähenemas ja selle standardi vastu võideldes saab autorit vaadata kui mässumeelset romantikut. Liialt pragmaatilises maailmas, kus teadust ja kultuuri mõõdetakse rahas, võib ta just sellisena paista.

Siiski on ta tasakaalustanud kokkuvõtvalt nii hea kui halva Eesti teaduselu hetkeseisus, mille üheks väärtuseks on loetavus ka tolle teise, n-ö minu kultuuri seas. Arvustada tuleks teost mitte lugejate hulgast sõltuvana või ligipääsetavuse mõttes, pigem tuleks unustada kvantiteetne mõõde ja keskenduda siis kvaliteedile. Teos on täis potentsiaali, andmaks mõtteainet võimalikult laiale ja haritud lugejaskonnale, mis peaks lõpuks Eesti rahvast ühendama ja koos edasi viima. Mind suutis ta kõnetada, panna huvi tundma ja omapäi edasi mõtlema. Ma ei tea, mis väärtust ühel raamatul veel rohkem olla saaks kui seesamune.

Toimetaja: Madis Järvekülg



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: