Arvustus. Krimkandus neli miinusele ({{commentsTotal}})

Täiskuu ja reede 13.
Täiskuu ja reede 13. Autor/allikas: Reuters/ Scanpix

Uus raamat
Elme Väljaste
"Täiskuu, reede 13."
Tammerraamat (315 lk)

Aegamisi ja vastu tahtmist, nagu Pat Hobby päevi näinud kere, hakkab eesti krimikirjandus liikuma. Nagu siin maal kombeks, on raske töö naiste kaela jäetud, kes, nagu neile kombeks, selle kohusetundlikult ära teevad.

Proua Väljaste teose kohta võib kõigepealt öelda head. Et üldse ette on võetud. Meil ei ole korralikku roimajuttude rodu ette näidata. Kuigi vist ikka õpitakse varase Vilde surematut: "Raske käsi pandi tema õla pääle, madal hääl ütles: "Teie olete mõrtsukas!"". Mis edasi sai, ei mäleta. Nii et kuskile toetuda oleks. Aga mitte väga. Ju peab kõigepealt läbima maavillase ajastu, enne kui asjad peenemaks saab ajada.

Kõik on iseenesest korras. Tegevus läheb molutamata käima. On eradetektiiv, kes on väga ilus ja mehelik noormees ka veel. On mõnus vanamoeline mürgitamine. Eh, tahaks kohe öelda, juba mürgitamise eest tuleb plusspunkte anda. Kes selle peale ikka nii väga enam tuleks. Kuigi veel sada aastat tagasi oleks iga enam-vähem oma nimetust vääriv naisterahvas vabalt tüütule mehele keeduse teinud, mida keskmine joodijüri naljalt kahtlustadagi ei oskakski. Hakkas halb ja kööks.

On moodsamat ja vägivaldsemat. Kahtlasi uppunuid ja sissepõletamisi. On ikka põnevust ka ja kõik otsad saavad kokku sõlmitud.

Kolm pluss. Püüdlikkuse eest. Hea küll, neli miinus. Pealkiri vaimustas mõnda meest. Irvitage, skeptikud, täiskuu on olemas. Reede ja 13. on küll vaid sotsiaalne konstruktsioon, nagu suguliste uuringute magistrid ütleks. Aga täiskuu paiku elavnevad segased ja isegi muidu enam-vähem inimestega võib juhtuda. Kes ei usu, küsigu hullumajadest ja lõbumajadest järele.

Vapra eradetektiivi selgeltnägijavõimetega ema on ka raju. Siia on juba ette niisugune krutskite ja naljade võimalus sisse pandud, et ise tulevad. No aga nüüd noriks.

Omadussõnadest võinuks ükskõikse julmusega üle käia. Kohv, kui see pole just eiteamis, on niigi aromaatne. Kui see pole loo seisukohast tähtis, võib värvi või lõhna ülepea mainimata jätta. Silm jääb omadussõnade taha kinni.

Noortepärasuse – muud seletust otsida ei viitsi – pärast lisatud kiimasus tüütab. Võib-olla on asi vanuses, tahaks vahele jätta, aga siis kaob loo järg käest, mine tagasi kellegi alukatesse. Jällegi, kui ei ole tähtis, võib ära jätta.

Omaette lugu, kuidas tegelased räägivad. Nutt ja hala. Inimesed ei räägi nii. Või ehk ei ole ma tükk aega inimesi näinud ja lihtsalt ei tea, kuidas kõnepruuk vahepeal muutunud.

Pole ma veel kuulnud väljendit: "Astuge palun edasi minu kabinetti." Ega ma pole eriti kuskil büroos kunde olnud ka, võib-olla nendega räägitakse nii, et... Oh, ma ei hakka näiteid tooma. Venitaks oigamise liiga pikaks.

Kõnelused olnuks koht, kus igasugu roppused, nohid, ähid, muud parasiitsõnad omal kohal. Inimesed räägivad nii, vähe on neid, kes loengut peavad. Või Riigi Teatajat ette loevad. Mida siin kõik, seisusest sõltumata, üksteisele teevad. Ajab naerma seal, kus vist nii mõeldud ei olnud. Ülepea leiab ses kuhjatuses, üleseletamises, püüdlikkuses natuke seda, mis pole minu, vaid varemlugenu välja öeldud: proualt prouale.

Eesti krimkandusel on veel pikk tee minna, olgu või lätlasteni. Teekond algab ikka esimestest kobavatest sammudest. Ei tohiks maha karjuda, palun andeks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Juku-Kalle Raid

Halvad read. Halearmas Juku-Kalle Raid

ERR kultuuriportaal ja Rahva Raamatu koostöös toimub sari Halvad Read, kus Eesti kirjanikud loevad Viru Keskuse Rahva Raamatus avalikult ette katkeid enda kohta meedias, sotsiaalmeedias, kommentaariumites ja foorumites öeldud halbadest asjadest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: