Arvustus. Goldfrapp naasis pärast aastaid katsetusi süntpopi juurde ({{commentsTotal}})

Goldfrapp
Goldfrapp Autor/allikas: Artisti Facebooki esinduspilt

Uus plaat
Goldfrapp
"Silver Eye" (Mute Records)
8/10

"I’m alive..."

Nii algab Goldfrappi uue albumi "Silver Eye" üks lõpulugudest. See fraas aga ei peegelda vaid ühte lugu. Goldfrappi järjekorras seitsmendal stuudioalbumil tuleb elulisus välja pea igas träkis kosmiliste nähtuste ja sisemiste kirgede kaudu. Taaskord lauldakse loomulikult tunnetest, kuid sõnadekasutus on metafoorirohke, lisades tavapärasele armastustemaatikale esteetilisust.

Võrreldes nende viimaste albumitega kasutab duo – Alison Goldfrapp ja Will Gregory – varasemast rohkem süntesaatorit. Kui bändi teine kauamängiv "Black Cherry" ja kolmas "Supernature" demonstreerisid duo sümpaatiat tantsumuusika vastu liikudes glämmrocki ja süntpopi piirimail, siis sealt edasi tõmmati tempot maha. Katsetati downtempo ja ambientiga ning liiguti isegi unelevalt folktroonika poole.

Albumi "Silver Eye" kohta võib aga öelda, et bänd on tagasi juurte juurde pöördunud, kuid kombineerib oskuslikult kõike, mis varasematel albumitel välja toodud. Ilmselt on süntesaatori domineerimine ka süüdlaseks, miks Goldfrappi uue albumi lummusesse langesin.

"Silver Eye" tõmbab juba esimesest akordist kaasa rännakule. Plaadi ülesehitus on oskuslik: kiiremad lood vahelduvad voolavamatega, haarates kuulaja hoogsate rütmidega küll kaasa, kuid samas pakkudes ka hingetõmbepause. Kui "Anymore" (vt alt videot) paneb süntesaatorile hääled sisse ning "Systemagic" lisab omakorda tummisemat põrinat, siis "Tigerman" demonstreerib albumi esoteerilisemat poolt. Plaadi teine pool ongi pigem kosmilisem.

Loo sõnad lisavad juurde reaalsusevälist müstilisust. Seetõttu võib nende kuulamine alguses kummastust tekitada. Võtame näiteks "Tigerman’i": Illuminating / His eyes and fur / Magnificent / A river meets the / Sky and the wild / He'd die / For you / Tigerman.

Esimestel kordadel kuulasingi albumit vaid kõlapõhiselt ning siis mõjus mulle Alison Goldfrappi hääl eraldi uneleva instrumendina. Võtkem ükskõik missugune aeglasematest paladest, nagu näiteks "Zodiac Black", salmi viimane fraas sulab heliks: Just a little light there / What am I / Your face / Your phasing / Swollen zodiac / In the ripples of black / What am I / If there's magic in the water / I have found you. Kui kuulda, kuidas Goldfrapp seda laulab, on mõistetav, miks muutuvad sõnad tihtilugu teisejärguliseks.

Plaadi arvustamine võttis tükk aega, kuid mitte põhjusel, et midagi pole öelda. Pigem kerkis esile faktor, mis teeb ühest albumist hea: erinevad lood kooruvad üksteise haaval teiste seast välja. Tekib lõpmatu ring, kus ühe lemmiku kadudes tuleb järgmine. Goldfrapp on seda "Silver Eye´ga" suutnud.

Goldfrapp on maiuspala kuulajatele, kes austavad muusikat, mis pakub piisavas koguses kiireid, aga ka hüpnotiseerivaid süntesaatorihelisid ning sügavuti minekut bassiga. Seejuures tasub kuulata, kuidas sõnade kõla annab lugudele hoopis teistmoodi tasandi.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: