Ilmus käsiraamat kaasaegsest kunstist kirjutamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaasaegne kunst Lissabonis.
Kaasaegne kunst Lissabonis. Autor/allikas: SIPA/ Scanpix

Eesti Kunstiakadeemia iga-aastase lõputööde festivali TASE '17 raames esitletakse esimesel juunil kell 18 Noblessneris ka üht uut raamatut, Gilda Williamsi "Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist".

"Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist" on parim käsiraamat, mis õpetab meie aja kunstist haaravalt kirjutama, seisab raamatu tutvustuses. See annab esmalt ülevaate põhilistest stiili- ja sisuküsimustest, teksti eesmärkidest ja ülesehitusest ning häälestusest ja keelest. Raamatu teine osa on täis praktilisi näpunäiteid kogu kunstikirjutuse ampluaa ulatuses, keskendudes konkreetsetele kirjutamisformaatidele, nagu akadeemilised esseed, pressiteated ja uudislood, oksjoni- ja näitusekataloogide tekstid, näitusetutvustused ja seinatekstid, arvamuslood ja näitusearvustused ning kodulehekülgedele ja blogidesse mõeldud kirjutised.

Aidates vältida tavapärasemaid komistuskive, nagu tarbetu žargoon ja loo kehv ülesehitus, rõhutab Gilda Williams hoolika teosesse süvenemise ja taustauuringute olulisust ning näitab, kuidas keelt tõhusalt kasutada, värskeid ideid edasi arendada ja teksti veenvalt üles ehitada. Põhjalikult on analüüsitud parimaid tekstinäiteid 64 autorilt, sealhulgas Claire Bishop, Thomas Crow, T. J. Demos, Okwui Enwezor, Dave Hickey, John Kelsey, Chris Kraus, Rosalind Krauss, Stuart Morgan, Hito Steyerl ja Adam Szymczyk, toeks enam kui 30 illustratsiooni. Lisaks leiab raamatust asjakohase kirjanduse nimestiku ja häid nõuandeid, kuidas omaenda kaasaegse kunsti raamatukogu üles ehitada.

Tõlkinud Ingrid Ruudi
Toimetanud Maarin Ektermann
Keeletoimetaja: Tiina Hallik
Vastutav toimetaja: Neeme Lopp
Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Originaaldisain: Sarah Praill
Trükk: Pakett

Esitlusel analüüsib kriitik ja semiootik Indrek Grigor paremaid ja halvemaid näiteid Eesti kaasaegsest kunstikirjutusest ning raamatu toimetaja Maarin Ektermann kommenteerib omakorda Grigori analüüsi. Kui Williamsi raamat puudutab kaasaegse kunstikirjutuse universaalsemaid probleeme, siis Grigori-Ektermanni analüüs püüab viidata just Eesti kunstikirjutuses spetsiifilisemalt omastele probleemidele.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: