Kuressaares peeti üle aastakümnete taas vaimulikku laulupidu ({{commentsTotal}})

Saarte praostkonna kirikupäevade raames peeti Kuressaares üle aastakümnete taas vaimulikku laulupidu.

Küünal, millest laupäeval Kuressaare Laurentiuse kiriku ukse ees süüdati laulupeo tuli, oli varasemalt omakorda süüdatud laulupidude traditsioonile alguse pannud Martin Körberi haual, kelle sünnist möödub tänavu 200 aastat ja kes juba 1863. aastal korraldas kirikuõpetajana Saaremaal Sõrves esimese laulupeo, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui eestlaste kohta on öeldud, et me laulsime end nõukogude okupatsioonist vabaks, siis ka kirikute ja usu püsimisel oli just laulul eriline roll nõukogude perioodil.

"Vene ajal olid keelatud igasugused tegevused. Ei tohtinud teha diakooniatööd ja lastetööd, aga jumalateenistusi võis pidada. Ilmselt see oli õigeusukiriku mõju, sest õigeusukirikus orelit ei ole ja seal peab laulma ning laulukoor on õigeusukirikus vajalik ja seda ei saanud ära keelata. Seepärast siis kogu kirikuaktiiv kogunes alati kiriku laulukooridesse. Laulukoore edendati ja see oli teatud mõttes salajane kooskäimise viis," selgitas EELK piiskop Joel Luhamets.

Vaimulik laulupidu oli kulminatsiooniks kolmele tähtsale tänavusele aastapäevale, mida Saarte praostkonna kirikupäevadega tähistati.

"Reformatsiooni 500. juubel ja Eesti rahvakiriku 100. juubel langevad ühele aastale. Lisaks neile on ka Martin Körberi 200. sünniaastapäev, kes on ju tegelikult nii ilmaliku kui ka vaimuliku koorilaulu pioneer," rääkis EELK Saarte praostkonna praost Anti Toplaan.

Pärast 21 aastat Saaremaal taas toimunud vaimulikul laulupeol osalenud 22 koorist olid siiski ainult umbes pooled kirikukoorid.

"Koorid olid väga innukalt kaasa tulema. Tõesti, peale kirikukooride oli siin ju maakonnast üsna palju koore, kes muidu kiriku juures ei tegutse," märkis laulupeo kunstiline juht Ester Soe.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: