Tallinna ülikoolis kohtuvad emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijad kogu maailmast ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

15.-17. juunil toimub Tallinna ülikoolis ülemaailmse emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijate ühingu ARLE üleaastane konverents. Peateema on keelte ja kultuuride lõimimine emakeeleõpetuses, mida mõjutavad kultuurilise mitmekesisuse kasv ja rahvusülesed virtuaalkeskkonnad.

Konverentsil esinevad emakeele õpetamise ja omandamise, mitmekeelse klassi, kirjandusõpetuse, videomängude- ja digitaalmeediaõpetuse uurijad. „Meil on au võõrustada ligi 250 inimest kõigist maailmajagudest ja kõigilt kontinentidelt peale Antarktika - kokku 35 riigist,“ sõnas konverentsi peakorraldaja, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi rakenduslingvistika professor Krista Kerge.

Esimese päeva kutsutud esineja on professor Andrew Burn Londoni ülikoolist, kes arutleb Suurbritannia näitel, miks siduda kaasaegses klassiruumis kunsti- ja muusikaõpetust videomängude ja animatsioonide loomisega. Teisel päeval räägib professor Adriana Bus Leideni ülikoolist digitaalsetest juturaamatutest ning kuidas need aitavad kaasa lapse keelelisele arengule. Konverentsi viimasel päeval keskendub professor Minna-Riitta Luukka Jyväskylä ülikoolist mitmikkirjaoskusele ja keeleteadlikkusele Soome haridussüsteemis. Kavas on ka kaks väiksemat ümarlauda, kaheksa suuremat eriüritust ja doktorantide eelkonverents.

Emakeeleõpetuse Infokeskus korraldas haridus- ja teadusministeeriumi toel ka osavõtutoetuste konkursi, nii et konverentsil osalevad parimad eesti emakeele ja kirjanduse õpetajad, mitmekeelse klassi asjatundjad ning üliõpilased.

​"Tänavusel ARLE konverentsil on Tartu ja Tallinna ülikoolidest mitme uurimissuuna ettekandeid, saame oma akadeemilist taset näidata ja kontakte laiendada, kuid vähem oluline pole Eesti parimate emakeeleõpetajate ja üliõpilaste osavõtt,“  lisas Krista Kerge.

Konverents on pühendatud ühingu asutamise 20. aastapäevale ning ühtlasi 70 aasta möödumisele eesti keele ja kirjanduse õpetajate ettevalmistuse algusest Tallinna ülikoolis.

Lisainfo konverentsi kohta on kättesaadav Tallinna ülikooli kodulehel.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: