Kunstihoone avab kümnendi ulatuslikuma graafilise disaini näituse ({{commentsTotal}})

Kellad näituselt. Karel Martensi “Three Times (in Yellow and Blue)”, Experimental Jetseti projekt “WordThings in TimeSpace”, Dexter Sinisteri “Serverdial” ja nende koostööprojekt Erik Wysocaniga “Watch Wyoscan 0.5Hz”.
Kellad näituselt. Karel Martensi “Three Times (in Yellow and Blue)”, Experimental Jetseti projekt “WordThings in TimeSpace”, Dexter Sinisteri “Serverdial” ja nende koostööprojekt Erik Wysocaniga “Watch Wyoscan 0.5Hz”. Autor/allikas: Kunstihoone kodulehekülg

Esimesest juulist on Tallinna Kunstihoones avatud Elisabeth Klementi ja Laura Pappa kureeritud rahvusvaheline graafilise disaini näitus "Signaalid perifeeriast", mis toob kokku ligi 100 disainerit ja rühmitust 25 erinevast riigist. Näitusel esitletakse Eesti ja rahvusvahelise graafilise disaini uusimaid suundi ning tulemusi disainerite koostööst teiste loomevaldkondadega.

Elisabeth Klementi ja Laura Pappa on alates 2011. aastast korraldanud Tallinnas graafilise disaini äärealasid uurivat Asteriski suvekooli. Kuraatorid on oma erialalisest huvist lähtuvalt näitusele valinud eksponaate, millest enamik murravad graafilise disaini tavapäraseid rakendustavasid. Trükiste ja veebilehtede kõrval näeme näitusel ka installatsioone, videotöid, mööblit, tööstusdisaini, kuuleme muusikat jm.

"Tallinna Kunstihoones toimuval näitusel eksponeeritakse projekte ja töid, mis ületavad traditsioonilisi graafilise disaini vormipiire, heites samas valgust projektide taga olevatele tähelepanuväärsetele tegevustele. Kõnealused tööd hõlmavad nii tellimusprojekte kui ka projekte, kus disainerid loovad sõltumatuid teoseid, sageli koostöös teiste erialade esindajatega," kirjutavad kuraatorid näitusega koos ilmuvas vihikus.

Elisabeth Klement tõi aga eraldi välja Manuel Raederi kujundatud Group Affinity pingid k.m Muncheni suvekoolile:

"Need on põnev näide tööst, mille juured on nii graafilises disainis kui mööblikujunduses, kuid tööl endal on tegelikult ka sotsiaalne mõõde. Lihtsa disainiga pinkide juures on oluline, et need on alati valmistatud möödunud näituste või sündmuste jääkmaterjalist."

Seega on näituse fookus tellimustöödena loodud identiteetide ja lahenduste asemel pigem omaalgatuslikel praktikatel ning nende tulemustel. Ligi 100 kohaliku ja rahvusvahelise disaineri ja rühmituse panused on jagatud kuue valdkonna vahel: objektid ja tooted, tüpograafia, kirjastamine, tööriistad, muusika, projektiruumid ja üritused.

Lisaks näitusele ning publikuprogrammile Tallinna Kunstihoones hõlmab "Signaalid perifeeriast" ka satelliitnäitust EKA galeriis ja raamatut.

Näituse avamine toimub reedel, 30. juunil kell 18:00 ning see jääb avatuks 13. augustini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: