Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad ({{commentsTotal}})

Riigikogu hoone.
Riigikogu hoone. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

Terava poliitilise võitluse objektiks  saanud põhiseaduse muutmise küsimus teravdas majanduskriisi oludes poliitilisi suhteid veelgi ning järgnenud areng lõi võimalused riigipöördeks 1934.aasta märtsis. Ehkki ka edaspidi, veel 12. märtsini 1934 oli murdepunkte, mil teistsugune areng võinuks tagada demokraatia säilimise, oleks konstitutsiooniparanduse küsimuse päevakorrast maha võtmine tähendanud selleteemalise vastasseisu lõppu.

Artiklis vaadeldakse põhiseaduse eelnõu menetlemise käiku ja selle poliitilist tagapõhja, et fikseerida need küsimused, mille teisitilahendamine tähendanuks eelnõu heakskiitmist referendumil.

Esimene samm, mis oleks võinud anda poliitilisele protsessile positiivsema suuna, oleks olnud krooni varasem devalveerimine. See jäi tegemata Riigikogu erakondade ignorantsuse tõttu.

Teiseks veaks oli põhiseaduse muutmise küsimusega venitamine – seda tingimustes, kus majandusraskused ja võõrandumine – ning tulemusena ka potentsiaalsete vastuhääletajate hulk suurenes. Venitamise peapõhjuseks oli ilmselt Riigikogu liikmete kartus oma kohta kaotada.

Kolmandaks  põhjuseks olid ebaõiged poliitilised otsused küsimuse menetlemise käigus, nagu konstitutsiooniküsimuse teravalt tõstatanud parlamendivälise poliitilise jõu – vabadussõjalaste- mittekaasamine aruteludesse ja ja häälestuskohustuse sisseseadmine rahvahääletuses seadusesse.

Neljandaks eelnõu läbikukkumise põhjuseks oli konstitutsiooniparandusi mittesoovinud sotsialistide kompromissitu hoiak. Viiendaks põhjuseks oli vabadussõjalaste kompromissitus. Vahe nende nõudmiste ja Riigikogus valminud eelnõu vahel   polnud sedavõrd põhimõtteline, et oleks pidanud esile kutsuma nendepoolset  niivõrd teravat ja massiivset vastupropagandat. Ning kuuendaks põhjuseks olid eelnõud pooldavate erakondade loid propaganda rahvahääletuse eel.

Tegemist on ekslike otsuste paraadiga kõigi osapoolte seisukohalt, ning seejuures ei soovinud ükski osapool tulemust, millega protsess läbis päädis – demokraatia kaotusega. Kõik need põhjused  olid muudetavad ning kui kas või üks neist kuueest oleks tõepoolest muutunud, oleks Eesti ajalugu suure tõenäosusega teistsugune. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Tuna



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: