Sauele kerkib Tauno Kangro skulptuur hiigelporgandi ja jäneseperega ({{commentsTotal}})

Tauno Kangro
Tauno Kangro "Suur saak" kavand Autor/allikas: Koduvald

Laagri maamärgilise skulptuuri ideekonkursile saadetud kaheksa kavandi hulgast sai enim žürii poolthääli "Suur saak". Porgandi ja jänesepesakonnaga kompositsiooni autoriks on skulptor Tauno Kangro ja taies saab tõenäoliselt Jõekääru parki püsti juba sel sügisel.

"Suur saak" on Jõekääru parki kelgumäe otsa kavandatav 3,4-meetrise täiskõrgusega skulptuur, kus 1,4 meetrise suure porgandi ümber ja peal sehkendab jänesepere, kirjutas Koduvald. Porgandi otsas möllab üks suurem isend, kelle poos on selline, et viitab loomakese pingutusele juurikat maast välja tõmmata. Alt toetab väiksem jänes, püüdes tagakäppadel seistes ja porgandile toetudes suuremat loomakest tema eesmärgis aidata. Materjaliks on valitud raudbetoon, mille peal on kahekomponentne polüuretaan. Porgandi osa tuleb autentselt oranž, jänesed hallikad.

Võidutöö osas leidis žüriiliige Gea Sibola Hansen, et skulptuuri mõttes on seal palju juhuslikku ning maamärgiks valitav skulptuur peaks olema kompaktsem, lihtsam ja vandaalikindlam.

Komisjoniliige ja kultuurinõunik Kaija selgitas aga, et mitteprofessionaali vaatest on hiiglasuure porgandi ümber sehkendav jänesepere mõnusalt mänguline ning võimaldab vaatajal oma peas lugusid juurde genereerda. "See on natuke absurdne, aga samal ajal pilkuköitev ja meeleolukas, ma olen kindel, et möödasõitjad tahaks skulptuuri nähes peatust teha ja tulla lähemalt uurima," sõnas ta.

"Skulptuuri püstitamise kuupäev on lahtine, aga arvatavasti juhtub see augustis-septembris,“ lubas maamärgi valimise protsessi juhtinud avaliku ruumi spetsialist Anete Tammeveski.

Žüriisse kuulusid: Arnold Õispuu, Saue vallavolikogu esindaja; Kard Männil, Saue valla kujunduskava autor; Kaija Velmet, Saue valla kultuurinõunik; Kätlin Vau, Saue vallavolikogu esindaja; Lilian Kold, Saue valla elanik; Eveli Kljujev, Saue valla elanik; Irja Kändler, keraamikakunstnik; Gea Sibola Hansen, Eesti Kujurite Ühenduse liige.

Esikolmikuks jäid "Suur saak", "Eluring" ja "Saue Teemant". Ideekonkursi tingimused nägid ette ka auhinnafondi: esimene koht 3000 eurot ja teine-kolmas kumbki 1000. Võidutöö teostamismaksumus on 35 000 eurot ilma käibemaksuta.

Ideekonkursi eesmärk oli leida Saue valda iseloomustav sümbol, mis oleks visuaalselt äratuntav ning seostatav Saue vallaga. Ideelahendus pidi kandma Saue vallale omast identiteeti, arvestades Saue valla arengukava, selles kajastatud visiooni ning väärtusi, samuti avaliku ruumi kujunduskava.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Koduvald



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: