Arvustus. Aruandeid raskete palatist ({{commentsTotal}})

Sirje ja Väino Puura aastal 2004.
Sirje ja Väino Puura aastal 2004. Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Uus raamat
Evelin Kivimaa
"Sirje ja Väino Puura. Elu nagu operett"
Tammerraamat (304 lk)

Vist oli Endel Pärn, kes kuskil kunagi ütles, et teater on hullumaja ja operett maruhullude osakond. Võimalik, et ta viitas kellelegi. Igatahes sellepärast, mitte paha pärast, sihuke pealkiri. Millise väitega ei oska ei nõustuda ega vastu vaielda. Teater vastu tuleb, läheb mõni mees igaks juhuks üle tee, tea, kes või mis sealt välja võib karata.

Kuigi loogilisem, õpilane Kivimaa, olnuks "Sa oled mu majakas". Julgeb siiamaani väita, et samanimelises 1976. (appi!) aasta muusikafilmis lauldud laul virutas perekond Puura igasse Eestimaa kodusse. Tuues kindlasti kaasa õhkamisi, et oi, nad ongi abielus, oi, näe, oma naisele laulab, oi, kui ilus noormees, oi. Õelamad kindlasti omalt poolt: jaa-jaa, teada need artistid, teada need majakad ning muud meremärgid.

No vat, õelutsejad. Ilus paar ikka koos ega ole suurt muutunudki. Vabandust nüüd lollide naljade eest, Väino Puural on ikka lustlik moosivarga nägu peas ja Sirje Puural: seda moosipurki pole kunagi olnudki! Veel kord vabandust.

Paras anekdoodikogumik. Selles anekdoodi mõttes, et lustakad, päriselt juhtunud, aga vähe teada lugusid räägitakse. A-st ehk lapsepõlvest, talupoeglik-antvärklikust päritolust tänasesse päeva välja. Teatrist niikuinii, olmeseiklustest ja tänapäeval võimatuna näivast pikast abielust.

Mõnigi lugu on nii uskumatu, et peab tõsi olema. Mõni lugu on hullult karm, aga jutustatud ikkagi muhedalt. Mina ei teadnud, et Väino Puura esimene keel oli võro, aga jutust tunda küll, lõunaeestlane ei rebi kildu iga hinna eest, vaid teeb seda justnagu kogemata ja tõsise moosivarga näoga. Sirje Puura jutt on natuke, väga natuke tõsisem, aga ega Tartu Võrumaast väga kaugele jää.

Mis tõestab veel kord. et ilma pideva talentide sisserändeta Lõunast oleks Kilulinn ammu käpuli.

Kas pole kaunis, kui perekond hakkab arutama, mitu korda nad on laval omavahel abiellunud või muidu teineteist leidnud. Või siis, kumba on rohkem laval ära surmatud. Õigupoolest võiks meie rõõmsal edetabelite ajastul sihukese pingerea koostadagi: milline eesti lavakunstnik on kõige rohkem laval tapnud või tapetud.

Kas pole ohoo teada saada, mis selle ooperi, opereti ilu või pidulikkuse taga seisab. Lühidalt, nagu ma aru saan, ei tasu kostüüme lähedalt vaadata. Ja meesterahvale võidakse stringid kunsti nimel jalga käsutada.

Need on puhta lõbusad. Miskipärast on nõnda, et veel enam mõjuvad ja meelde jäävad mõrkjad. Miks ei tohtinud naissolist sõbralikus poolsotsialistlikus Araabia Vabariigis esinedes mingil juhul lava ääre ligigi minna. Või kuis ellu jääda La Scala sööklatoidu peal, et saaks naisele kuldsed sukkpüksid osta. Möödaminnes alandused, mis võivad tulla nii-öelda ülisõbralike väliseestlaste suust.

Lõbus kindlasti. Huvitav väga, mina ei teadnud mõhkugi sellest, kuis laulja oma häälega ümber käima peab. Igapäevaselt, tööriista tuleb ju hoida. Õpetlik kahtlemata, kuigi pole kunagi põlastatud, et töö või asi. Kuuldud küll, mis viga elada, keksid seal laval paar tundi ilusas kleidis või pintsakus, paned raha tasku ja. "See töö on ju töö nagu iga teinegi," ütles Majakovski.

Omaette kiidaks nüüd õpilane Kivimaad, kes teose kokku kirjutanud. Idee panna peatükkidele nimeks itaaliakeelsed laulustiilid on üksinda üliväga lahe. Muidu ka hästi küsitud, juttu juhitud, kirja pandud. Viis pluss, Evelin!

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
"Unistajad"

Kaja Kann: miks peegel kella ei näita?

2.–4. XI 2017 toimus Tallinnas viies Eesti etenduskunstide showcase draamamaa.weekend, mis on suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Festivali organiseerib Eesti Teatri Agentuur koostöös osalevate teatritega.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: