Võrus esietendus Ado Kisandi Siberi-päevikute põhjal valminud lavastus ({{commentsTotal}})

Foto: Näidendi "Saaks veel Eestissegi" plakat.

Võrus esietendus lavastaja Tarmo Tagametsa uus näidend "Saaks veel Eestissegi".

Võrust pärit harrastuskunstniku ja luuletaja Ado Kisandi Siberis kirja pandud päevikute põhjal valminud lavastuse keskmes on noore poisi kujunemislugu ümbritseva tragöödia keskel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Võrus sündinud Ado Kisand (1929-2013) oli kõigest 12-aastane, kui ta küüditati ühes perega Tomski oblastisse Siberisse. Etendus haarabki vaatajad endaga Toomas Suumani kehastatud isa ja Imre Õunapuu kehastatud poja Ado vahelistesse dialoogidesse rongivagunis, kus reaktsioonina keerulisele olukorrale, asus Adu pidama päevikut ning joonistama pilte.

"Kui ma seda Ado päevikuid lugesin, siis ma nägin seal väga palju helgust, ja mulle tundus, et see noor inimene nägi seda aega hoopis teistsugusena," selgitas Rakvere teatri lavastaja ja kunstnik Tarmo Tagamets.

Mõistagi pole sellistes oludes teisiti olemine lihtne. Nii tulebki lavastuses Ado unenägudesse Agu Trolla kehastatud mustkunstnikust mulk, kelle ülesanne on panna Ado uskuma uskumatusse ehk jääma truuks iseendale.

"Ta ei lasknud ennast nagu kuidagi liialt mõjutada, et ta ikkagi jäi hambad ristis ikkagi iseendaks, mulle tundub, et see nii oli. Mis siis, et isa teda keelas-käskis, poos ja laskis, aga Ado ikkagi ajas oma jonni ja joonistas oma pilti," rääkis Ado osatäitja Imre Õunapuu.

"Tagametsa lavastusi ma kõiki olen näinud, need on väga huvitavad, aga see oli minu arvates klass kõrgem isegi, sest siia oli põimitud midagi muud peale Ado eluloo ka," kommenteeris Ado Kisandi abikaasa Juta Kisand.

Ado Kisand kolis 1959. aastal perega Siberist Eestisse tagasi, kus ta inseneri töö kõrvalt jätkas ka maalimisega. Valik tema töid on välja pandud Võru uues alternatiivses kultuurikatlas, Stedingu majas, kus toimuvad 30. juulini ka "Saaks veel Eestissegi" etendused.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: