Võrus esietendus Ado Kisandi Siberi-päevikute põhjal valminud lavastus ({{commentsTotal}})

Võrus esietendus lavastaja Tarmo Tagametsa uus näidend "Saaks veel Eestissegi".

Võrust pärit harrastuskunstniku ja luuletaja Ado Kisandi Siberis kirja pandud päevikute põhjal valminud lavastuse keskmes on noore poisi kujunemislugu ümbritseva tragöödia keskel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Võrus sündinud Ado Kisand (1929-2013) oli kõigest 12-aastane, kui ta küüditati ühes perega Tomski oblastisse Siberisse. Etendus haarabki vaatajad endaga Toomas Suumani kehastatud isa ja Imre Õunapuu kehastatud poja Ado vahelistesse dialoogidesse rongivagunis, kus reaktsioonina keerulisele olukorrale, asus Adu pidama päevikut ning joonistama pilte.

"Kui ma seda Ado päevikuid lugesin, siis ma nägin seal väga palju helgust, ja mulle tundus, et see noor inimene nägi seda aega hoopis teistsugusena," selgitas Rakvere teatri lavastaja ja kunstnik Tarmo Tagamets.

Mõistagi pole sellistes oludes teisiti olemine lihtne. Nii tulebki lavastuses Ado unenägudesse Agu Trolla kehastatud mustkunstnikust mulk, kelle ülesanne on panna Ado uskuma uskumatusse ehk jääma truuks iseendale.

"Ta ei lasknud ennast nagu kuidagi liialt mõjutada, et ta ikkagi jäi hambad ristis ikkagi iseendaks, mulle tundub, et see nii oli. Mis siis, et isa teda keelas-käskis, poos ja laskis, aga Ado ikkagi ajas oma jonni ja joonistas oma pilti," rääkis Ado osatäitja Imre Õunapuu.

"Tagametsa lavastusi ma kõiki olen näinud, need on väga huvitavad, aga see oli minu arvates klass kõrgem isegi, sest siia oli põimitud midagi muud peale Ado eluloo ka," kommenteeris Ado Kisandi abikaasa Juta Kisand.

Ado Kisand kolis 1959. aastal perega Siberist Eestisse tagasi, kus ta inseneri töö kõrvalt jätkas ka maalimisega. Valik tema töid on välja pandud Võru uues alternatiivses kultuurikatlas, Stedingu majas, kus toimuvad 30. juulini ka "Saaks veel Eestissegi" etendused.

Toimetaja: Laur Viirand



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: