Arvustus. Sofia Coppola näitab, milleks vagurad naised on võimelised ({{commentsTotal}})

"Petetud". Autor/allikas: kaader filmist

Film kinodes

"Petetud"

Lavastaja Sofia Coppola

Osades Nicole Kidman, Colin Farrell, Elle Fanning

Hinne 8/10

Sofia Coppola, tõenäoliselt üks praeguse aja nimekamaid naisrežissööre, on tuntud kõnekate, emotsionaalselt kaalukate filmide poolest. "Petetud" on natukene lihtsam, ehkki mõtteainet, moraalseid dilemmasid pakub ta siiski.

"Petetud" pole iseenesest uus lugu, see põhineb Thomas Cullinani samanimelisel romaanil, mis Eestis seni tõlkimata on, ning ekraanile on antud süžee toodud korra varemgi. 1971. aasta film, jällegi sama pealkirjaga, Don Siegeli lavastatud, on väidetavalt vähemalt sama terviklik ja õnnestunud kui tänavune versioon, aga kuna tegemist on paraja haruldusega, ei ole see võrdlus kuigi oluline. Kuna sisult puudutab "Petetud" mõndagi tabuteemat, ei suutnud pea poole sajandi eest vändatud adaptsioon kunagi erilist populaarsust saavutada (sama kehtib tegelikult ka raamatu kohta).

Õnneks on Coppola väärt loo üles leidnud ning sellele maitseka režiiga värske varjundi andnud. Ka Siegeli teos saab uusversioonist vaid kasu, uut tähelepanu – Coppola nägemus on piisavalt minimalistlik, et antud materjali ja selle eri tõlgenduste vastu uudishimu tekitada. Üldse domineerib teose õhustikku mingi salapära, unenäolisus, tingitud ilmselt meestevabast maailmast, mida reaalsuses ega kinolinalgi õige sageli ei kohta. Kuna film muuhulgas reaalsustaju kadumisest kõneleb, on säärane atmosfäär igati kohane.

Sündmustik leiab aset Ameerika kodusõja ajal 1864. aastal ühes eraklikus tütarlastekoolis. Sõja tõttu on enamik neidudest asutusest lahkunud, kuid üksikud viimased on jäänud. Tegevuse lööb käima kapral McBurney (Colin Farrell), raskelt haavatud jänki sõjamees, kelle üks tüdrukutest kooli tarib, et mees lageda taeva all hinge ei heidaks. Kool, mille seinte vahel juba ammu ühtki meest viibinud pole, loidab sõduri saabumisest lõkkele – pole midagi ettearvamatumat kui kamp naisi, kelle mehed või isad liiga pikalt sõjatandril viibinud. McBurney välimusele ega sarmile ei viidata täpsemalt kordagi – piisab vaid sellest, et tegemist on mehega, et nii õpetajad kui kasvandikud hulluks ajada.

Peale vaadates võib "Petetud" näida kui mõni kuiv ja aeglane ajastudraama, millel eriti midagi peale ajalootruu väljanägemise ja uhkete kostüümide pakkuda pole, kuid õnneks pööratakse ontlik kuvand küllalt ruttu pea peale. Film nõretab seksuaalsest pingest, mis luuakse dialoogi asemel pilkude ja kehakeelega. Erilises sõiduvees on nooruke Elle Fanning, ehkki ka Nicole Kidman on rolli eest väärilist kiitust saanud. Tõsi on see, et rabavate näitlejatöödeta poleks filmil tervikuna erilist väärtust – Coppola režii, nii võluv kui see ka poleks, üksi ei kanna, just osatäitjad on need, kes oma energiaga liha luudele panevad.

Küllaga on nii jõhkrust kui huumorit, ning kui lugu hoo sisse saab, on tegemist praktiliselt tragikomöödiaga. Iseasi, kas sedasorti situatsioonikoomika igaühele korda läheb, kuna tegelikkuses on toimuv (ühtki detaili reetmata) üpris jahmatav ning vaevalt see reaalsuses kellelegi meelehead valmistaks. Hulluse taustal kerkib esile "Petetud" kui psühholoogiline draama: justkui uurimistöö näitamaks, milleks pealtnäha vagurad naised kriisiolukorras võimelised on ning kuidas sõda inimloomust moonutab.

Filmi soovitama ma ei tõtta – üsna eriskummaline teos rafineeritud maitsele, ilmselt on vaatamiselamuski äärmiselt individuaalne. Õigupoolest on kindlamat sihtgruppi üldse keeruline valida: päris klassikaline "Uhkus ja eelarvamus"-tüüpi ajastudraama, nagu ennegi mainitud, ta kindlasti pole, samas pole teda selgelt ka kuhugi mujale liigitada. Ütleme siis nõnda: elegantse režiiga mitmetahuline teos, mil varuks hulgi ootamatuid vimkasid – suudab ajada naerma ja ka panna mõtlema.

Treiler: 

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: