Näitlejad kogunesid Lõhavere linnamäele proove tegema ({{commentsTotal}})

"Lembitu" suvelavastuse trupp Autor/allikas: Temufi/Riinu-Liis Lajal

Koos augusti saabumisega alustas suvelavastuse "Lembitu - kuningas ilma kuningriigita" trupp proove etenduspaigas Lõhavere linnamäel.

Ajalooliseepiline lavastus põhineb tippdramaturg Urmas Lennuki spetsiaalselt kirjutatud näidendil ning selle seab lavale lavastaja Peep Maasik. Lavastus viib ajas tagasi 800 aastat, kui eestlaste muistses vabadusvõitluses oli kätte jõudnud ärev aeg, sest rahu Saksa orduga oli lõppenud ja läbisaamise uued tingimused vajasid kehtestamist.

Lavastuses näeb madisepäeva lahingut, mis oli muistse vabadusvõitluse suurim ja kus eestlaste poolt oli rivis 6000 meest. Lavastaja sõnul on teda alati inspireerinud ajalugu, sealhulgas sõjad ja nendega seonduv. "Ajaloos on toimunud palju koledusi, mis on tekitanud palju hingevalu, aga alati tekib mul küsimus, et midagi ilusat pidi ju neil aegadel ka olema. Madisepäeva lahingus sai Lembitu küll surma, kuid ta väärib müütilise kangelasena ellu äratamist, eriti kui sellest möödub 800 aastat ja teater on selleks parim viis," ütles Maasik.

Lavastuse tegevus tõukub vabadusihast, armastusest ja soovist jõuda parema homseni. "Olen väga õnnelik, et meil õnnestub näidata seda ilu ja puhtust, mis muistsete eestlaste elus Lembitu ajal oli. Madisepäeva lahing oli üks vabaduse ja eestluse tekke pidepunkte ning "Lembitu" lavastus haakub hästi ka EV100 tähistamisega, mille teema on sama, mis lavastuses," lausus Peep Maasik.

Lembitut mängib Ott Kartau (Von Krahli Teater), kellele see roll on esimene suur peaosa. Lavastuse lahingustseenides löövad kaasa 50 harrastusnäitlejat ja muinaslaulukoor. Profinäitlejaid osaleb kokku 18, teiste seas Karol Kuntsel (Vanemuine), Vallo Kirs (Ugala), Ragne Veensalu (Von Krahli Teater), Silver Kaljula (Must Kast). "See on tore, eepiline, eestimeelne seikluslik lugu, kus oma roll on rahvusromantikal ning publik saab ka piisavalt naerda," lausus Ihalembina üles astuv Karol Kuntsel.

Lavastuse lava kujutab linnuse õue ning tegevus toimub ka õue ümbritsevatel kõrgetel müüridel. Lava ette paigaldatakse suur LED-ekraan, et publik saaks filmilikult kogeda stseene, mida filmitakse laval olevate kaamerameestega.

Etendused toimuvad 17.-20. augustini.

Autor: Temufi/Riinu-Liis Lajal

Toimetaja: Rutt Ernits



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: