Kolm meest otsivad maskuliinsust ({{commentsTotal}})

Ivo Lill
Ivo Lill Autor/allikas: ERR

Vabaduse galerii avas Ivo Lille, Teemu Mäki ja Matti Vainio näituse “Maskuliinsus”.

Kolm tuntud meeskunstnikku – üks eestlane ja kaks soomlast on valinud ühise väljapaneku teemaks maskuliinsuse. Ivo Lille nimi ei vaja ei eesti, aga ka laiemale kunstipublikule eraldi tutvustamist, teda tuntakse eelkõige võimsate, veenvate, aga alati esteetiliste klaasist objektide ja installatsioonide kaudu. Ka Teemu Mäki ja Matti Vainio ei ole Eesti kunstiväljal uued tegijad: Vainio elab Eestis ja on viimastel aastatel esinenud Tallinnas mitmetel grupinäitustel ja näidanud oma töid ka isikunäitustel.

Teemu Mäki on eestlastele tuttav mitte ainult kunstnikuna (tema esimene suur isikunäitus oli Tallinnas Rotermanni soolalaos 2002. aastal), ta on astunud üles lavastajana (Von Krahli teatris “Harmoonia”, 2008 jt), esinenud konverentsidel, tema luulekogu “Surelik” on eesti keeles kätte saadav. Kui Matti Vainiot on huvitanud üksikisiku ja ühiskonna suhted eelkõige isiklikust vaatenurgast, siis Mäki väljaastumised on paljuski olnud kriitilised, filosoofilis-poliitilised arutlused praeguse ühiskonna ja seda kujundavate arusaamade üle.

Teemu Mäki põhjendab valitud teemat soolilisuse aspekti järjest kasvava olulisusega: “Soolisus määrab poliitiliselt, filosoofiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, mida tähendab olla inimene. Ma pole kindel, et see peab nii olema, kuid see on, vähemalt meie ühiskonnas nii. Isegi meie suhteliselt egalitaarne, emantsipeerunud ja pluralistlik ühiskond on ehitatud üles soolisuse stereotüüpsetele ettekujutistele: mehed käituvad niiviisi, sest see on nende loomuses, nad ei saa selle vastu. Seetõttu oodatakse naistelt sootuks midagi muud ja neile on ka märksa vähem lubatud kui meestele. Ja seetõttu ei ole siiani ühiskonnas just palju ruumi ja arusaamist nii-öelda kolmandale soola või kahe “normaalse” soo variantidele. /---/ Loomulikult eksisteerib soost tulenevaid ootusi, mida ise oleme enda ette seadnud – ma tahan olla just selline mees -, aga märksa enam on tegemist kultuuriliselt paika pandud reeglitega, mida on meile esitatud kui midagi loodusest kaasa antut, mille vastu ei saa.”

Seetõttu on vaja ka kunstis (ja kunstiga) jätkuvalt rääkida, mida tähendab mehelikkus ja naiselikkus?, milline mees või naine ma olen?, milline on minu seksuaalsus ja mida see ühiskonnas tähendab?

Matti Vainio teosed käsitlevad Vabaduse galerii teatel raskusi, üllatusi ja hämmingut, mida tema, mees kohtab, kui on hakanud mõtlema, mida tähendab olla mees: kui ta püüab vastata ootustele või mässata nende vastu.

Teemu Mäki video “Tavaline tapmine” on algselt tehtud tema lavastatud ooperi tarvis, kuid toimib ka eraldi teosena. Seal kõneletakse vägivallast: miks inimesed, peamiselt mehed tapavad. Soome juhtiv psühhiaater professor Hannu Lauerma intervjuu on kombineeritud Antti Auvineni muusika ja dokumentaalsete kaadritega. Kunstniku teine eksponeeritud teos, triptühhon “Transmehe portree (Maru Hietala)” käsitleb transseksuaalsuse problemaatikat. Portreteeritav sotsiaaltöötaja Maru Hietala on ka näitleja, ta osaleb Teemu Mäki lavastatud dokumentaaletenduses “Transformatsioonid. Maskuliinsuse ümberkirjutamine”, mida saab septembris näha Tallinnas Vabalaval.

Ivo Lille klaasist installatsioon “Jäikuse klirin” käsitleb mehelikkust abstraktsemal, kui emotsionaalselt väga mõjuval viisil. Ta on ise oma töö kohta öelnud: “Must-valge maskuliinsus idealiseerib paindumatut tugevust iga hinna eest, kuid klaasimaailmas on jäärapäisel jäikusel klirisev lõpp. Samas võivad purunemise heli ja pilt olla vägagi nauditavad.”

Näitus jääb lahti 23- augustini.

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: