Birgitta festivali lõpetab Läti rahvusballett õhtuga "Bolero..." ({{commentsTotal}})

Ballett
Ballett Autor/allikas: Reuters/Scanpix

XIII Birgitta festivalile paneb punkti Läti rahvusballeti õhtu "Boléro…", mille kava on inspireeritud Maurice Raveli unustamatust "Bolérost", balletist "Daphnis ja Chloé" ning Raveli orkestriseadest Modest Mussorgski klaveripalade tsüklile "Pildid näituselt".

"Meilt oodatakse Euroopa ooperi- ja balletiteatrites eelkõige klassikalisi täispikkuses ballette, sest publikule meeldivad need rohkem kui ühevaatuselised balletid. Kuid naljaga pooleks võib öelda, et kui minna välja ühevaatuseliste ballettidega, siis üks neist – "Boléro" või "Carmen" peab kavas olema," rääkis Läti rahvusballetti kunstiline juht Aivars Leimanis.

""Boléro" saladuseks on ennekõike Maurice Raveli lummav muusika, kuid kõik kolm lühiballetti: nii "Boléro", "Daphnis ja Chloé" kui ka Modest Mussorski klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt", millele on oma helilise nägemuse lisanud Maurice Ravel, on väga erilised. Just see teos on lavastajale suurim väljakutse ja meil on hea meel tuua see Eesti publikuni täispikkuses. Noored andekad koreograafid Antons Freimans, Milana Komarova, Elza Leimane-Martinova, Aleksandra Astreina ja Raimonds Martinovs käsitlevad tuttavaid muusikalisi käike isikupäraste ja originaalsete võtetega ning seavad niiviisi üles näituse unikaalsetest koreograafilistest piltidest."

"Enne kui hakkasin looma omaenda "Boléro" koreograafiat, lugesin, et Ravelil oli üsna teistsugune arusaam selle kohta, kuidas tema balletti peaks lavastatama," selgitas koreograaf-lavastaja Krysztof Pastor. "Raveli arvates võinuks tegevus toimuda lageda taeva all, taustal tehase siluett, mis kajastaks muusika üle domineerivat mehaanilist jõudu. Raveli märkusi silmas pidades otsustasin luua oma balleti laias ristkülikukujulises ruumis, mis haakub helilooja ideega mõnel moel. Kõike olulisem aspekt selle balleti juures on aga ikkagi muusika: on oluline mõista, kuidas see kuulajat emotsionaalselt mõjutab, milliseid seoseid loob ja millised tajud üles äratab. Raveli muusika (muide, ta oli tõesti väga üllatunud „Boléro“ edu üle) on täis emotsioone, erootikat ja põletavat indu. Nende omaduste jälgedes liikudes lõin balleti, mis põhineb naise ja mehe vastastikusel mõjul: see on väliselt reserveeritud, kuid pinge tõustes on dünaamiline ja sensuaalne finaal järjest lähemal."

Lühiballettide õhtu "Boléro…" etendub pühapäeval, 13. augustil kell 19 Pirita kloostri varemetes.

Järjekorras XIII Birgitta festival on tänavu pühendatud selle asutajale ja kauaaegsele kunstilisele juhile, maestro Eri Klasile.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: