Suri kirjanik Hans Luik ({{commentsTotal}})

Hans Luik
Hans Luik Autor/allikas: PM/Scanpix

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

Tavalised algussõnad: lahkus pärast pikka rasket haigust – need oleksid võimalikud ka Hans Luige puhul, just niimoodi see oli. Aga ometi tundub õigem, kui ütleme teisiti: pärast pikka, keerukat, sündmusrohket, püüdlustest ja saavutustest tulvil elu lahkus13. augustil 2017 Hans Luik, proosakirjanik ja dramaturg, stsenarist ja kirjastaja, Luikede dünastia tala.

Sündinud 26. märtsil 1927, kasvades Eesti Vabariigi edukas perekonnas, sai ta juba poisipõlves aimu sellest, et ainult tegu viib sihile. Ta astus ellu õhinaga, mille lõikas läbi Vene okupatsiooni toorus. Juuniküüditamine oleks võinud jalapealt kõigele lõpu teha, Luik on sellest mõjusalt kirjutanud, aga õnneks läks teisiti, ja Krasnojarski krais kasvas Hans meheks, kes oskab ja suudab. Igasugustes tingimustes, ka halvimates.
Niisugusena näeme teda kogu ta pika elu jooksul. Oma proosaloomingu ja näidenditega on ta olnud kaasarääkijaks igapäevaelu olulistel teemadel. Venemaal ja tollastes sotsmaadeski tähelepanu äratanud näidendiga „Homsed tähed“ hakkas Hans Luik revideerima tardunud revolutsioonikäsitlust ja lisama sinna „uudisandmeid“. Muidugi tekitas see hulga tsensuurisekeldusi. Aga aastaid hiljem kujunes sellisest revolutsiooni „ümberkirjutamisest“ oluline vene draamalaine.

Hans Luik on avaldanud arvustusi, olnud mitme filmi stsenarist.

Viljakas on olnud Hans Luige töö tõlkijana. Ta viis mõnikord oma kolleege tagasihoidlikku pugerikku Vuti tänavas, kust kõik see alguse sai. Pärast Moskva teatriinstituudi lõpetamist oli vaja saada ka „esemeliselt“ jalad alla ja algas pool sajandit kestnud töö, mille haaret iseloomustagu mõned tõlgitud autorite nimed: Gogol, Turgenev, Tšehhov, Gorki, Leonov, Fedin, Bondarev, Granin, Zalõgin, Abramov, Kaverin, Nabokov; Bradbury, Wells.

Tuli tõlkida, lugeda korrektuure, vaielda toimetajatega. Selle kõrval valmis maja, kus siis juba enesekindlamalt võis töötada.
Vabariigi taastulekul sobis sinna majja suurepäraselt kirjastustegevus. Algul paar aastat vastsündinud „Kupraga“ ühinenud Luik asutas seejärel oma „Kuldsule“ ja näitas paljudele autoritele, kes olid harjunud nõukogudeaegse vaevalise kirjastamistööga, kui lahedalt ja rõõmsalt võib raamatuid välja anda.

Sellest elust on Hans Luik rääkinud oma peateoses, kolmeköitelises mammut-eluloos. Ta söandas panna sellele pealkirjaks „Minu imeline elu“ ja talus rahulikult vaimutsevaid kommentaare selle pealkirja ümber. „Aga mu elu on tõesti olnud imeline,“ ütles ta veendunult. Sest nii palju oli olnud võimalusi otsa saada, eksida, ebaõnnestuda, ja ega see tee olnudki lakkamatu edulugu. Aga visalt jätkates ja oma kätega, oma mõistuse toel elu vormides oli ta saavutanud täie õiguse selleks sõnaks: imeline.

Avaldame sügavat kaastunnet Hans Luige omastele ja jääme mäletama head kolleegi.

EESTI KIRJANIKE LIIT
EESTI TEATRILIIT
KULTUURIMINISTEERIUM

Toimetaja: Valner Valme



Paavo Järvi Klassikaraadios

Paavo Järvi: üheksas sümfoonia on alati väga sümboolne sümfoonia

Klassikaraadios käis külas Paavo Järvi, kes dirigeeris teisipäeval Estonia kontserdisaalis Eesti ja ka maailma muusikaloo jaoks väga olulist kontserti, kus esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia. Järvi märkis Klassikaraadiole, et ta polegi jõudnud õieti toimunut veel päris korralikult läbi seedida.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: