Lapini mets tuleb tagasi ({{commentsTotal}})

Leonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokogu
Leonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokogu Autor/allikas: Jaan Klõšeiko

Neljapäeval, 24. augustil avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Leonhard Lapini isikunäitus „Eesti mets”, millega kunstnik alustab oma 70. sünnipäeva tähistamist.

Installatsioonid on Leonhard Lapini loomingus alati olulist rolli mänginud. Oma taiestes on ta omavahel sünteesinud erinevaid materjale ning pakkunud välja mitmesuguseid vormilahendusi ja -kooslusi, olgu siis tegu suuremõõtmeliste linnaruumi paigutatud obeliskide või väikeseformaadiliste arhitektoonidega.

1994. aastal alguse saanud sarja „Eesti mets” peatähelepanu on keskendunud puidule selle kõige laiemas tähenduses. Esimesest installatsioonist alates on Lapin soovinud seerias peegeldada igavikulist dilemmat, mis paratamatult kaasneb looduse ja inimetegevuse kokkupuutel tekitatud „uue loodusega”: millise määrani on sekkumine lubatud?

1994. aastal, esimest „Eesti metsa” saatnud tekstis kirjutas kunstnik: „Installatsiooni idee ongi sümboolselt demonstreerida loodusliku metsastruktuuri muutumist tehislikuks puidustruktuuriks, milles metsa hierarhiline korrapära muutub abstraktseks koosluseks, inimese väljamõeldud maailmaks. Sedaviisi kehastame me dualismi, olles uut otsivad rändurid, ent samas ka vana ja pika aja jooksul tekkinu lõhkujad. Milline on meie koht lõpmatuses?” Kirjutatud aastal 1994, on eeltoodud tsitaat mõtlemapanev ka tänases ajahetkes.

Näituse kuraator on Holger Rajavee.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liit ja Tiit Liivamägi.

Näitus jääb avatuks 17. septembrini.

Leonhard Lapin (sündinud 1947) õppis aastatel 1966–1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri. Ajavahemikul 1990–2013 õpetas ta Eesti Kunstiakadeemias ning on nüüdseks emeriitprofessor. Külalisprofessorina on ta õpetanud ka nii Tartu Ülikoolis kui Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Oli üks rühmituse SOUP ’69 liikmeid. Alates 1973. aastast on Lapinil olnud enam kui sada isikunäitust nii Eestis kui väljaspool.

Toimetaja: Valner Valme



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: