Arvustus. Can'i singlid kui bändi helimaailma näidised ({{commentsTotal}})

Can
Can Autor/allikas: http://tvtropes.org

Uus plaat

Can
"The Singles" (Spoon/ Mute)
8/10



Legendaarse krautrock-ansambli Cani musikaalsus ja innovatiivsus avaldusid eeskätt kahel viisil. Ühest küljest olid nad ääretult improvisatsiooniline bänd, kes võisid kollektiivset fantaasialendu tundide kaupa viljelda ja neid uite ka kaherealisele lindile võtta. Teisalt oli bassist Holger Czukay osav lindistuste lõikamisel millekski kompositsioonilaadseteks. Enamik sellest, mis on mõjutanud hilisemat alternatiivset ja elektroonilist muusikat, võlgnebki Czukay oskustele lindile talletatud toormaterjali töödelda ja valida välja grupiimprovisatsioonide geniaalseimad osad. Tihti said kuuetunnised jämmid lõigatud vinüülikülje pikkusteks paladeks.

Alates 1969. aastast hakkas Can avaldama salvestusi ka seitsmetollises singliformaadis. Lõigata tundidepikkust lindimaterjali 20minutiseks on üks asi, sealt omakorda valida välja kolm või neli minutit singli esimeseks ja teiseks küljeks hoopis teine tera. Ja kuna bänd tegelikult pani singlitele enamasti lood, mis kas samal või pikemal kujul olid juba täispikkadel esindatud, siis nende singlite kompileerimine nii CD'le kui kolmik-LP'le annab tulemuseks näidiskogumi Cani helimaailma ja vaat et dokumenteerib ka bändi ajalugu (välja arvatud päris algus, mida esindavad "Monster Movie" ja aastaid hiljem väljastatud "Delay 1968" ning 1978. aasta "Out Of Reach", mille bänd hiljem maha salgas ja millelt tegelikult ka singleid ei väljastatud (aga mis on jumalast funky plaat - VV).

Albumivälist materjali on täpselt nelja loo jagu. 1971. aasta singel "Turtles Have Short Legs" on indikaatoriks, kuidas isegi flirt tavapopiga võis Cani kätes millegi äraspidisena välja kukkuda, selle B-pool "Shikaku Maru Ten" jällegi on hiilgav üheduurijämm nutika taktimõõdu peale. Neid kahte on sama põnev kuulata kõrvuti ülejäänud kuldaja materjaliga nagu "Spoon" (vaadake alt kontsertvideot), "Moonshake", "Vitamin C" ja "I'm So Green". Siit saabki esmakuulajal loogiline samm edasi olla vaid Damo Suzuki perioodi Cani albumite manu.

Aastal 1976 ilmus kuulsa jõululaulu "Silent Night" töötlus ja aasta hiljem ilmunud singel "Don't Say No" sisaldas B-poolt "Return", millel hilisem Can (Czukay enam bassi ei mänginud) kõlas kompetentse profibändina, isegi kui siinsest funk-disko rütmikast puudub osa varasest je ne sais quoi'st. Terve see hilisem periood on ebaühtlasem, aga momente leidub ka madalamalt hinnatud albumitel ja singlid nendelt esindavad hilisemat perioodi päris kenasti. Hilise Cani uudistamist võiks alustada 1976. aasta albumist "Flow Motion", millelt on esindatud inglise edetabelihitt "I Want More" (ja sinna otsa sama vagu kündev "…And More") ja 3/4 rütmis reggae "Cascade Waltz". Ka 1975. aasta "Landed" sisaldas momente, nagu võib kuulda lõigatud vormis palades "Hunters And Collectors" ja "Vernal Equinox". Viimast soovitaks eriti täispikkuses.

Siiski oli lõpupoole bändil toss välja minemas, mida tõestab kas või fakt, et "Don't Say No" (1977) on muusika poolelt üks ühele "Moonshake'i" pealt maha viksitud. Ja kui "Silent Night" näitas, et Can võis tuntud teemasid omamoodi interpreteerida, siis Offenbachi töötlust "Can Can" saab võtta kas bändi omapärase huumorimeele või oma avangardsuse lahtumise indikaatorina. 1989. aastal ilmus taasühinemisplaat "Rite Time" originaalvokalisti Malcolm Mooneyga (kes laulab ka kogumikku alustavates lugudes "Soul Desert" ja "She Brings The Rain"). Singlina väljastati "Hoolah Hoolah", mis kõlab lõbusalt, kuigi ka oma aega reetvalt. Õnneks esitleb lõviosa kogumikust bändi, kes oli oma ajast ees, näidates teda ka teisest küljest võrreldes põhidiskograafiaga. 

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: