Arvustus. Grizzly Bear: veidi vähem folgilik, aga muidu tuntud headuses ({{commentsTotal}})

Grizzly Bear
Grizzly Bear Autor/allikas: FB

Arvustus

Grizzly Bear

"Painted Ruins" (RCA)

8/10

 

 

Brooklyni indie-kvartett Grizzly Beari viiendat kauamängijat lahutab eelmisest, "Shields'ist" viis aastat. Pärast "Shieldsi" tuuri lõppu 2014 jaanuaris tegi kitarrist Daniel Rossen soolotuuri, mängides lugusid oma soolo-EP pealt ja oma teise bändi Department Of Eagles repertuaarist. Siis kolis pool bändist idarannikult läänerannikule ehk Los Angelesse ja see muutis uue plaadiga tegelemise nõudlikumaks. Nii saigi uus kauamängiv kirjutatud-salvestatud kahe aastaga ja nii New Yorki kui LA stuudiotes. 

Kui Grizzly Bear sobitus eelmisel kümnendil psühhedeelse indie-folgi lainesse, siis tänapäeval on bändi folgielement kergelt taandunud. "Painted Ruins" kõlab pigem art-rock'iliku indie-popalbumina. Kõlapilti defineerivad elektrikitarrid (Rossen), mis kohati kinemaatilisi ja psühhedeelseid helimassiive saavutavad (kuula kas või lõpulugu "Sky Took Hold"); kergelt kärisev bass (Chris Taylor, kes dubleerib ka siin plaadil jätkuvalt puhkpille peale), kohati üsna osav trummimäng (Christopher Bear on tõeline staar esmasinglina väljastatud laulus "Three Rings") ja klahvpillid-süntesaatorid mängituna kõigi kolme eelmainitud muusiku poolt.

Akustilisi kitarre kuuleb, aga need on pigem lisandiks. Kui see pill ongi lõpupoole veidi rohkem kuulda, siis on ta rekontekstualiseeritud "Space Oddity" Bowie kummardusena "Glass Hillside'i" värsiosades või maetud kammerlike kihtide ("Neighbors") või hõljuvakõlalise oreli ("Systole", kus laulab Taylor, kelle vokaal on vaheldus Rosseni ja Ed Droste omale) alla. Indie-folgist tundub olevat saanud proge-folk. 

Grizzly Bear ei too eriti sisse uusi mõjutusi, pigem rekombineerib oma senised kalduvused (folk, psühhedeelia, kammerpopilikud seaded ja art-rock-ambitsioonid) veidi teistsuguses permutatsioonis. Varasemast loomingust on ehk "Veckatimest" (2009) kuulajasõbralikum. Grizzly Bear siiski on säilitanud võime luua kaunist ja mitmetahulist muusikat, mis avab end korduvatel kuulamistel.  

Toimetaja: Valner Valme



Paavo Järvi Klassikaraadios

Paavo Järvi: üheksas sümfoonia on alati väga sümboolne sümfoonia

Klassikaraadios käis külas Paavo Järvi, kes dirigeeris teisipäeval Estonia kontserdisaalis Eesti ja ka maailma muusikaloo jaoks väga olulist kontserti, kus esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia. Järvi märkis Klassikaraadiole, et ta polegi jõudnud õieti toimunut veel päris korralikult läbi seedida.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: