Peeter Helme soovitab: Paul Tammert, "Poliitilised valikud türannia ja heaooluriigi vahel"
Paul Tammerti „Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel“ algab tõdemusega, et see „raamat on valminud 25 aastat kestnud otsingute ja mõttetöö viljana“. Teose tagakaanelt võib veel lugeda, et see „võiks aidata lugejatel näha poliitiliste valikute ja otsuste mõju iseenda ja kogu riigi käekäigule.“
Nii võttes on majandusteadlane Tammert võtnud eesmärgiks kirjutada kokku üks praktiline käsiraamat ideoloogiatest. Ma ei ole päris kindel, kas „Poliitilised valikud“ siiski on täiel määral käsiraamat. Jah, see on kindlasti ülevaateteos ja kahtlemata on teosel ka didaktiline või lausa pedagoogiline väärtus. Viimast joonivad alla näiteks need lõigud, kus autor selgitab lahti baasmõisteid nagu demos ja kratos leheküljel 93 või kus ta teeb pikemaid ja lühemaid ajaloolisi ekskursse nagu lehekülgedel 132 kuni 135 leiduv majandusajalooline kiirretk läbi raha ja turumajanduse omavaheliste suhete – kui tuua vaid kaks näidet paljudest.
Seega võiks „Poliitilisi valikuid“ näha pigem õpikuna, millest oleks kasu nii majandust, politoloogiat kui näiteks ajalugu õppival üliõpilasel.
Aga muidugi aitab see raamat ka igaühte, kes huvitub poliitikast põhjalikumalt. Kohalike volikogude valimistel õige eelistuseni jõudmisel pole Tammerti teost just tingimata tarvis, aga kahtlemata aitab see otsida vastust ühele küsimusele, mis ka Tammertit ennast huvitab – millist ideoloogiat Eesti erakonnad esindavad?
See pole küsimus, mille üle Paul Tammert oma raamatus otse arutleb. Me ei leia ka teose isikunimede registrist mitte Eesti poliitikuid, vaid ajaloo suurkujusid ja poliitilisi filosoofe Adenauerist Zhuangzini ja Anaxagorasest Zenonini.
Niisiis on tegu igati fundamentaalse poliitteooriaid eritleva teosega, mis on Eestis täiesti ainulaadne – raamatuid, kus poliitfilosoofid olemasolevaid ja ajaloolisi poliitilisi mõttevoole ja ühiskondlikke süsteeme mingile skaalale asetavad, on maailmas palju, kuid pole meie oma autoreid, kes julgeks sellele mängumaale astuda. Kuid Paul Tammert julgeb Eesti autorina võtta ette mitte ainult Eesti vaid kogu maailma poliitilise tegelikkuse ja loob selle mõtestamiseks omaenese süsteemi – toetudes seejuures muidugi klassikutele ja väljakujunenud printsiipidele.
Paul Tammerti lähenemine on süstemaatiline ja tema süsteemis torkab silma autori majandusteaduslik taust. Raamatu kaane siseküljelt leiame tabeli, kus neli korda üheksa ühiskondlikku mudelit on asetatud kahele teljele, millest üks on ühiskondlik vajadus versus isiklik huvi ning teine inimlik vajadus versus kapitali huvi. Tekkinud neli välja on Paul Tammerti järgi – kellaosutite liikumise järjekorras ülevalt paremalt alates – kooperativism, individualism, elitarism ja bürokratism. Nagu öeldud, iga välja sees on üheksa erinevat süsteemi.
Osa neist on üsna teoreetilised või vähemalt ükski süsteem või režiim end ise ilmselt nõnda ei nimetaks. Toon mõne näite: ordoliberalism, nomokraatia või otse-konsensus-demokraatia. Kuid see ongi asja iva: Paul Tammert püüab näha päevapoliitika taha, leida struktuure sealt, kus inimesed näevad juhuslikke samme ja asetada süsteemi see, mis võib igapäevases asjaajamises märkamata jääda. Ehk siis on „Poliitilised valikud türannia ja heaoluriigi vahel“ katse näha puude taga metsa. See raamat on seega küll käsiraamat, kuid käsiraamat, mis nõuab ka lugejalt kaasa ja edasi mõtlemist ning ka teatud eelteadmisi poliitiliste süsteemide toimimisest. Kuid autor tuleb lugejale poolele teele vastu, sest raamat on ikkagi kirjutatud kogenud pedagoogi käega – peatükid on lühikesed, konkreetsed ja ülevaatlikud, orienteerumisel aitab põhjalik sisukord ja isikunimede register, huviline leiab raamatu lõpust ka kirjanduse loetelu.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio