Võrumaal peeti palverännu päeva
Kuigi Eestis on juba üle kolme aasta olemas oma palverännu tee, on see üsna vähetuntud. Et seda muuta, peeti laupäeval Võrumaal Vastseliina piiskoplinnuses palverännu päeva.
Vastseliina piiskoplinnus on Pirita kloostrist alguses saava ja Eestit diagonaalina läbiva palverännu tee sihtkoht. Seda mitte juhuslikult, vaid seetõttu, et just seal, kus kunagi asetses lossikabel, juhtus 14. sajandil suur ime, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Üks selline suur raske rist, mis kahe suure raudnaelaga oli kabeli põhjaseina külge naelutatud, liikus lihtsalt imeväel sealt ära ja jäi siis mitmeks kuuks ilma igasuguse toeta altari kohale seisma," kirjeldas Vastseliina piiskoplinnuse kojaülem Angela Randmets.
Selle ja sellega seotud mitme teise imelise sündmuse tõttu otsustas Rooma paavst Innocentius VI anda Vastseliinale 1354. aastal pühapaiga nimetuse. See omakorda viis selleni, et väidetavalt sai Vastseliinast toonase Euroopa üks olulisemaid palverännu sihtkohti.
Nüüd, sadu aastaid hiljem, jõuavad palverändurid jälle Vastseliina mööda rada, mis saab alguse Pirita kloostrist.
"See ei ole mitte lihtne palverännu tee, vaid selle sügavam mõte on näidata, kuidas eestlastest sai haritud rahvas, mis hinnaga seda sai, kuidas ta sai. Tee peal me kogu aeg käsitleme tähtsaid ajaloolisi paiku," selgitas üks palverännutee loojaid Lagle Parek.
Just nädala alguses, pärast palverännutee läbimist Vastseliina piiskoplinnusesse kohale jõudnud Merle Rallmanni arvates on selline palverännutee Eestile vajalik eelkõige just tema kättesaadavuse pärast.
"Natuke üllatav, aga kogu see rännak näitab sulle Eestit sellistest punktidest ja kohtadest, mida sa autoga Eestis ringi sõites ei näe," ütles Rallmann.
Juba järgmisest aastast on palverändureid Vastseliinas ootamas ka palverändurite maja.
Toimetaja: Merili Nael