Arvustus. Kohusetundlikud mälestused Pärnu maanteelt ({{commentsTotal}})

Pärnu mnt 67a, endine ajakirjandusmaja
Pärnu mnt 67a, endine ajakirjandusmaja Autor/allikas: wikimapia.ee

Uus raamat

Linda Järve
"Nooruse lugu"
Petrone Print
232 lk.

Njaa.

Üsna segased tunded tulevad peale.

Linda Järve on ju Osakonna tšikk. Elik siis ülikooli ajakirjandusosakonna vilistlane nagu teadagi kes ka.

Hunt hunti ei hammusta.

Ükskord Osakond, alati Osakond.

Muu jama.

Pole parata, valetama ka ei hakka. Ega ma mingi Müürilehe vastastikku õlalepatsutaja noordiligent ole.

Ei ütle, et on halb, ei ütle, et ei meeldinud. Kõhklused tulid peale.

Nimelt et kes ise pole Pärnu mnt 67a töötanud, võib kaugeks jääda. Mõnevõrra liiga tsunftisisene. Ajakirjandusmaja rahvas muidugi tunneb nimed ära ja langeb ise mälestustesse, väljapoole võib tekitada reaktsiooni, et jajah, mis siis.

Mille tagant võib põhjuseks otsida Linda Järve hirmuäratava kohusetundlikkuse mälestuste kirjapanekul tema peatoimetatud ajakirjast Noorus. Oli kunagi sihuke, hullpopulaarne, ainult tellimisega sai kätte, vähemalt Tartus mina putkas ei näinud. Aegadel, kui juba vabama elu magus lehk õhus lehvis.

On, nagu oleks tahetud tingimata kõik inimesed kirja panna. Jättes seejuures kahjuks jutustamata lood. No ei ole võimalik kõike kirja panna. Midagi jääb alati välja, tahes või tahtmata. Sellega tuleb leppida, kuskil Dale Carnegie tsiteerib üht USA admirali: kui ma olen laevad välja saatnud, ei saa ma enam midagi teha. Igasuguse jutuga on samamoodi. Ainult poolemeelsed diligendihakatised tormavad küljendusse hiirekuningaid segama, et neil tuli midagi meelde; ega ometi nende surematuid sõnu maha tõmmatud.

Või kirjavigu ära parandatud ja komasid pandud. Noist ei saa elu sees ajakirjanikke, vana peer on rääkinud, hau.

Kuivaks jäävad need mälestused. Või kisuvad kompraks. Et Priit Hõbemägi täitis Nooruses - hoi, kuidas see kõlab – komsomolielu ja rahvamajandusprobleemide osakonna juhataja ülesandeid. Ja jäi rannas peatoimetajale tööluusiga vahele. Olles Pjotr Serebrjannikov-Gorski hirmuvalitsuse all töötanud, ju ta sai veel mõnegi lustilise tembuga hakkama, mis väärinuks enamat kui referaati.

Või et Mart Helme kirjutas kunagi geišadest ja muidu Jaapani pornost, mida samuraid ise üldse pornoks ei pea. Hoi, kuis see vastu valimisi kõlab. Said, EKRE!
Oleks võinud mõne suuna välja jätta ja teisi pikemalt-põhjalikumalt kirjutada. Igas toimetuses olid mingid omad kombed. Iga toimetus isegi lõhnas erinevalt.

Päevalehes keetsime meie mingit punšitaolist solki, Rahva Hääles oli kell kolm tass kohvi tasuline. Palga- või honorröapäeva järel käidi kohvikus, enne trükikoja sööklas, mida hellitavalt Sigalaks hüüti. Rahakorrus lõhnas veel täiesti omamoodi, templivärvi ja võidunud rublade järele. Kae, mis isegi minusugune kunagine nolk mäletab.

Kammitsetud. Võiks teha täiendatud ja parandatud trüki, lasta jutuvoolul minna, nagu tema ise tahab. Mis siis, et paksem saab, tõenäoliselt, huvitavam ka. Seal majas juhtus ikka igasugust ja veel rohkem segasugust.

Ütlesin ju, et hämarad tunded. Vahest ka sellepärast, et mitme raamatus mainituga on koos pastakat lohistatud ja kahetsusväärselt nemad lohistavad seda nüüd sealpool head ja kurja.

Njaa.

Kui juba leheneegrite mälestusteks läks, ootaks nüüd M. Juure mälestusi Pikrist. Pealkiri võiks olla „Hommik. Taara, avita!”

Toimetaja: Valner Valme



Paavo Järvi Klassikaraadios

Paavo Järvi: üheksas sümfoonia on alati väga sümboolne sümfoonia

Klassikaraadios käis külas Paavo Järvi, kes dirigeeris teisipäeval Estonia kontserdisaalis Eesti ja ka maailma muusikaloo jaoks väga olulist kontserti, kus esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia. Järvi märkis Klassikaraadiole, et ta polegi jõudnud õieti toimunut veel päris korralikult läbi seedida.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: