"Pealtnägija" portreteeris II maailmasõjas sadu tuhandeid päästnud Felix Kerstenit ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Laupäeval, 30. septembril on Felix Kersteni sünniaastapäev. See nimi ei ütle enamikule midagi, aga ta võiks olla üks meie suurkuju, sest tegu on Eestist pärit mehega, kes päästis Teise maailmasõja päevil Heinrich Himmleri ihuarstina koonduslaagritest sadu tuhandeid ja mõjutas väidetavasti isegi rahvaste saatuseid.

Kui Tallinnast pärit Hitleri rassiteooria autor Alfred Rosenberg poodi Nürnbergi protsessi järel sõjaroimarina, siis Kersten esitati korduvalt Nobeli rahupreemiale. Ometi on ajaloo üks edukam juutide päästja Eestis pea tundmatu.

Felix Kersteni lugu aitasid kommentaaridega jutustada tema poeg Arno Kersten, juudi kogukonna aktivist Avi Dobrõš ja ajaloolane Meelis Maripuu.

Eduard Alexander Felix Kersten sündis 30. septembril 1898 Luunja mõisavalitsejana töötanud isa ja põllumeeste perest pärit ema ainsa lapsena.

Felix Kersteni poeg Arno elab täna Lõuna-Rootsis ja on pühendunud isa vastuolulise ning varju jäänud mälestuse hoidmisele. 78-aastane härra on avaldanud mitu raamatut ja võttis saatetiimi vastu oma suvemajas, kus elas ja suri ka tema isa.

Tulevane imearst Felix Kersten rääkis lapsena kodus Tartus saksa keelt, koolis vene keelt ja mängukaaslastega eesti keelt.

Plaani astuda Tartu Ülikooli katkestas Esimene maailmasõda. Kersteni sõjatee algas tsaarimundris, aga pärast punarevolutsiooni tõmbas ta selga Saksa mundri, et bolševike vastu võidelda.

1917. aastal astus ta Saksamaal moodustatud Soome vabatahtlike väkke, mille koosseisus võitles ka Eesti Vabadussõjas. Teenete eest sai ta 1920. aastal Soome kodakondsuse.

Just seetõttu nimetasid paljud allikad hiljem tema kodumaana Soomet. Kersten õppis Helsingi ülikoolis manuaalteraapiat ja alustas uue karjääriga.

Kuuldus kuldsete kätega ravitsejast viis ta kokku Berliinis töötava Hiina ja Tiibeti meditsiini guru dr Ko’ga, kellest sai Kersteni mentor idamaade ravikunstis ja kes pärandas talle oma praksise. Vaid mõne aastaga said Kersteni patsientideks suurtöösturid, prominendid ja kroonitud pead üle Euroopa. Eestis sündinud mehest sai omamoodi meditsiini superstaar, kellest trükiti isegi postkaarte nagu filmitähest.

Kõik muutus suure sõja eelõhtul. Kersteni patsient, Saksa sõjatööstur August Diehn rääkis arstile natsipartei tippjuhi Heinrich Himmleri tervisehädast. Saksa ühte võimsamat meest piinasid aastaid ängistavad kõhuvalud, mille vastu keegi ravi ei leidnud. Kersteni esimene raviseanss Himmleriga toimus 10. märtsil 1939.

Himmler jäi rahule ja sellest ajast peale oli Kersten tema kõrval kõikjal. Felix Kersteni roll üllatas ja kummastas nii kaasaegseid kui hilisemaid uurijaid. Himmler oli SS-i juht ja Saksa riigi kardetuim mees Adolf Hitleri järel. Ometi pääses natside suhtes rõhutatult ükskõikne Kersten iga kell tema juurde ka sõja kõige keerulisematel päevadel.

Nagu Hitleril oli oma ihuarst Theodor Morell, kes füürerit tihti sõna otseses mõttes narkootikumidega püsti hoidis, jäi Himmler oma imeravitsejast sõltuvusse. Himmlerist sai tihe külaline arsti kodumajas ning isegi Kersteni poja ristiisa.

Ihuarst muutus usaldusisikuks ja nõuandjaks, kes saatis Reichsführerit reisidel ja tegutses polüglotina sageli ka tõlgina. Neil aastail käis Himmler ka Tallinnas – sageli koos Kersteniga.

Usalduslike vestluste käigus õnnestus ravitsejal Himmleri vaateid juudiküsimuses ning mitmete riikide saatuse osas suunata. Erinevad allikad kirjeldavad, kuidas pärast Hollandi vallutamist natside poolt, veenis Kersten kuulsat patsienti loobuma juba kavandatud hollandlaste massiküüditamisest Poola. Või kui sakslased 1942. aastal nõudsid oma liitlaselt Soomelt kõigi juutide väljaandmist, sosistas Kersten jälle Himmleri kõrva ja asi jäi ära.

Kui strateegiliste otsuste niiditõmbamine on raskesti tõestatav, siis Kersteni tegevus konkreetsete inimeste päästmisel on hästi dokumenteeritud. Ta alustas vangide väljakauplemist – kõigepealt tuttavad hollandlased, siis vangistatud sabotöörid ja lõpuks juudid.

Oma päevikutes toob arst eraldi välja ka päästetud eestlased – neid ei olnud Saksa laagreis palju, kuid nii mõnigi nägi tänu Kerstenile taas kodumaad.

Keset sõjamöllu ostis ta korteri Stockholmi. Ametlikult neutraalses Rootsis sai temast – nii uskumatu kui see ka pole – vahendaja Ameerika luure, juudiorganisatsioonide ning Reichi peainkvisiitori vahel.

Milline roll oli Kerstenil luuremängudes ja saladiplomaatias, on omaette teema, kuid väärib märkimist, et tema nime mainitakse ainuüksi CIA lahtisalastatud dokumentides tuhandeid kordi.

Inimelude päästmine kulmineerus sõja lõpupäevil, kui Saksamaal Kersteni mõisas toimus Himmleri ning Maailma Juudikongressi esindaja salakohtumine. Himmler, kes mõistis Saksamaa lootusetut seisu, nõustus eirama otsest Hitleri käsku hävitada kõik koonduslaagrites olevad juudid ja lasi vabastada kümneid tuhandeid vange, kes toimetati Rootsi Punase Risti egiidi all minema.

Arno Kersten ütles, et tema isa päästis kaudselt ligi 800 000 inimest, kellest 63 000 on ka konkreetne nimi.

Võrdluseks – Oscar Schindler päästis 1200 juuti ja on tänu Hollywoodi filmile ilmakuulus. Miks aga pole sama tuntud Felix Kersteni nimi? Ühe põhjusena tuuakse esile, et Rootsi Punase Risti poolne päästeoperatsiooni juht jättis Kersteni nime oma memuaaridest välja ja kirjutas tema töö enda nimele.

Alles kümme aastat pärast sõda Hollandis läbi viidud ametliku uurimise järel puhastati Kersteni nimi lõplikult. Ta pälvis mitme riigi kõrged autasud, muuhulgas Oranje-Nassau ordeni Hollandis ja Prantsuse Auleegioni ordeni ning esitati koguni üheksal korral Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

Kersten on üks kolmest Eestist pärit inimesest, kelle auks on Iisraelis Õiglaste alleel istutatud seitse puud. Felix Kersten ravis pärast sõda kuulsaid patsiente, sh üleilmseid filmistaare Greta Garbot ja Grace Kellyt, ning suri aprillis 1960. aastal 61-aastaselt Stockholmis. Oma sünnimaad Eestit hoidis ta surmatunnini südames tähtsal kohal.

 

"Pealtnägija" lugu sündis koostöös Balti filmi- ja meediakooli magistrantidega.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Pealtnägija"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: