ERM-i külastas esimese aastaga üle 300 000 inimese
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uut hoonet külastas esimesel tegevusaastal üle 300 000 inimese vähemalt 58 riigist.
Mullu 29. septembril avatud ERM-i uut hoonet Raadil on selle aasta 25. septembri seisuga külastanud 301 242 inimest. Arvestades keskmist nädalast külastatavust sügiskuudel, on homme täituv aastane külastajate arv suurusjärgus 305 000.
Võrdluseks olgu toodud, et 2012. aastal soovitas Euroopa Komisjonile suurprojektide taotlusi ette valmistada aitav organisatsioon JASPERS oma raportis ERM-i uue hoone ehitamisest loobuda. JASPERS-i üks peamisi väiteid oli see, et tollal prognoositud 175 000 külastajat aastas on ebareaalne. Ligi 305 000 külastajat ületab JASPERS-i poolt utoopiliseks peetud prognoosi aga mäekõrguselt.
Alates selle aasta kevadest on ERM pidanud eraldi arvestust ka muuseumi külastajate tausta kohta. Lisaks Eesti külastajatele on olnud muuseumikülalisi veel 57 riigist. Neist kõige rohkem, 45 protsenti on olnud külastajaid Soomest ja 25 protsenti Lätist. Lisaks Euroopa riikidele on olnud külalisi nii Lõuna- kui ka Põhja-Ameerikast (USA, Brasiilia, Uruguai, Tšiili, Equador), Aafrika riikidest (LAV, Etioopia) kui ka Aasiast (Hiina, India, Lõuna-Korea, Filipiinid, Malaisia, Indoneesia). Väliskülaliste arv moodustab 12 protsenti ERM-i näituste külalistest. Giiditeenust pakub ERM 14 keeles.
Emor: kõige tuntum muuseum KUMU
Kantar Emor viis eelmise aasta märtsist läbi ka neli avaliku arvamuse uuringut, milles uuriti Eesti muuseumide tuntust inimeste seas. Kui inimestelt küsiti, milliseid muuseume nad oskavad spontaanselt nimetada, mainiti kõigis neljas uuringus kõige sagedamini Kunstimuuseumi (KUMU). Samas on KUMU tuntus neljas küsitluses jäänud enam-vähem samale tasemele. Värskes, tänavu septembris läbi viidud uuringus teadis KUMU 53 protsenti vastanutest.
ERM-i tuntus on aga pärast uue hoone avamist selgelt kasvanud. Näiteks märtsis 2016 teadis ERM-ist vaid 27 protsenti vastanutest. Pärast avamist, oktoobris 2016 läbi viidud uuringus aga juba 50 protsenti ning tänavu septembris pärast aastast tegevust uues majas 51 protsenti, millega on sisuliselt tõustud tuntuselt KUMU kõrvale.
Muuseumide tuntuselt järgnevad kolmandal-neljandal kohal Meresadam ning Rocca al Mare Vabaõhumuuseum 27 protsendiga. Edasi Eesti Ajaloomuuseum ja Loodusmuuseum 22 protsendiga. Lennusadamat teadis 18, Tervishoiumuuseumi 15, Maanteemuuseumi 13 ning nii Mänguasjamuuseumi kui ka Nukumuuseumi mõlemat 8 protsenti vastanutest. Mitte ühtegi muuseumi ei osanud nimetada vaid kaks protsenti vastanutest.
Huvitavad erinevused ilmnevad vastajate rahvuse pinnalt. Eestlastest vastajate seas on kõige tuntum muuseum selgelt ERM - 80 protsenti eestlastest teab ERM-i olemasolu. KUMU teadis eestlastest 64 protsenti, Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi 32, Eesti Ajaloomuuseumi 29 protsenti, Meremuuseumi 28, Loodusmuuseumi 27 ja Lennusadamat 21 protsenti.
Mitte-eestlastest vastajate seas on kindlalt esikohal KUMU 50 protsendiga. Järgnevad Meremuuseum 35 ning Rocca al Mare Vabaõhumuuseum 27 protsendiga. Loodusmuuseumi teadis mitte-eestlastest vastajatest 20 ning Lennusadamat 19 protsenti. ERM-i tuntus mitte-eestlaste seas on aga üsna väike - vaid 17 protsenti. Positiivsena võib välja tuua, et enne uue hoone avamist, märtsis 2016 läbiviidud uuringus oli see näitaja veelgi madalam, vaid viis protsenti.
Toimetaja: Urmet Kook