Arvustus. The Horrorsisse sisenes gruuv ({{commentsTotal}})

The Horrors
The Horrors Autor/allikas: FB esinduspilt

Uus plaat
The Horrors
"V" (Caroline/ Wolf Tone)
7/ 10

The Horrors on terve oma arengu vältel püüdnud algset garage-rähma pisihaaval maha raputada ning jõudis nüüd kunagisest šokisektsioonist delikaatsete sammudega sinnamaani, et suudab rocki agressiooni päris edukalt elektroonikasse üle kanda. Aga bänd kaotab seejuures ka suhteliselt lõplikult oma kunagise omapära. Vaid Faris Badwani näiliselt vaoshoitud, aga sisepingeid reetev vokaal hoiab minevikupilti hinnas. Hea uudis on see, et ülekandeprotsessi käigus, ehk tahtmatultki, tuli kaasa gruuv.

Kõige rohkem taltsutamatut räbu oli loomulikult The Horrorsi debüüdil, kõige rohkem meeldejäävaid meloodilisi motiive kraut-shoegaze´isel "Primary Colours´il". "Skyingu" helipilt paistis juba oluliselt puhtam, täiustades inglise rocki kaanonit paari mitmekülgse hitiga. Suhteliselt sihitu "Luminous´i" peegelsile kitarridega tantsumuusika aga laotus ühtlase kahvatu massina avarale malbuse väljale ja kadus kähku igavikku. Mul on endiselt raske mõista The Horrorsi viimase albumi fenomeni osa muusikasõprade seas. Võib-olla hoiab see poolsoojana käest lipsavat mälestust alternatiivrocki kuldajastust.

Igal juhul uue plaadiga oli vaja hägust välja tulla, see pidi olema konkreetne. Ja see ongi väga konkreetne, aga mitte oma põhisõnumilt, emotsionaalselt löögilt, vaid pigem gruuvi ümbritsevalt, elektrooniliste nüanssidega peenetundeliselt kontuurilt. Produktsioonilt on see nende kõige popim, kõige täiuslikum album, lookirjutuselt kindlasti mitte.

Uus Horrors on kui nurkadest voolujoonelisemaks nüsitud, kontrollitud, madchester´i lötakusega edastatud Gary Numan ("Hologram"), lotendav tamburiinipalagan ("Press Enter To Exit"), nagu korrale kutsutud ja ülikonda riietatud The Brian Jonestown Massacre. Aeglase astumisega noise-blues ("Machine"), minimalistlik digikaebelaul ("Ghost"), mis kasvab post-rocki võtmes ülevalt painavaks kosmikaks.

Kõik on osavat disainitaju pakkudes maitsekalt müraseks produtseeritud. Sündid võimutsevad, kuigi nende saundid on snoobilikumale muusikarahvale juba üsna vanamoelised ja läbi terve plaadi veel korduvkasutuses. Liig turvaline ehk. Teisalt on see lihtsalt Badwani vabakavaliseks soleerimiseks mõeldud padi, mis pisematel hetkedel laulja vokaali tavalisest veelgi hüljatumaks sunnib ning toekamatel enesekindlamaks skandeerimiseks soodsa pinnase seab. Aina enam on The Horrors Badwani personaalne sõu.

Tema laul ei otsi üldiselt meloodiaid, vaid püüab juhuslikuna tausta sisse sulanduda, paiguti unesegaselt jutustades nagu Morrissey, vahel teatraalsemalt nagu Robert Smith. Jääb ühtäkki meditatiivse nakatavusega suvalist fraasi kordama, millest kujuneb leebelt mällu sööbiv passiiv-agressiivne hook.

"Point Of No Reply" üritab praegu laialt levinud sumeda isarocki laineharjal näidata, et raadiosse saab erinevalt pastoraalsest The War On Drugs´ist endiselt ka süntpopi edevuse ja post-punk´i kulunud salapära abil müüa. Saladuslikkuse loori omakorda kergitades paotab The Horrors ka britpopi poolakustilist-luulelist poolt a la The Verve ("Gathering"). Nii on see kooslus vahest ainuke aktiivselt tegutsev toode, milles väljendub Briti bändimuusikakultuuri genealoogia võimalikult rikkalikult.

"Something To Remember Me By" lõpetab albumi sooritusega, mis kontekstiväliselt mõjub kergelt kaduva popviisina. Kuid siis vaatad seda jessekanda´likku kaanepilti, tuled mööda mälujooniseid kiirkorras albumist veel korra läbi, jääd varasemate plaatide peale mõtisklema, ja kõrvalmõtted hakkavadki tasapisi esialgset primitiivsust legitimeerima. Oma pealkirjale kohaselt sööbib lõpulaul nii pikemaks ajaks teadvusse. Seda võimaldab paljuräägitud, aga oma individuaalse natuuri tõttu muusikas raskesti tabatav nostalgia-meeleolu. Oli see nüüd mingi irooniline vingerpuss või The Horrors tahabki, et neid sedasi mäletataks?



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: