Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida? ({{commentsTotal}})

Peeter Sauter
Peeter Sauter Autor/allikas: PM/ Scanpix

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

 

Ega ma küll päris purjus olnudki, pigem veidi vines, sest oli olnud Julia sünnipäev ja ta tuli üle pika aja külla ja asi keeras kuidagi nii, et istusime ühel päeval kahes kõrtsus, läksime tülli, aga suutsime leppida ja järgmisel päeval enne, kui ma valimistele jõudsin, istusime juba jälle nii Kohalikus kui Antalyas.

Eksiga kohtumised on keeruline sotsiaalne ja intiimne suhtlusharjutus ja ma tunnistan, et ei valda seda teps. Julia ehk valdab paremini, aga temagi ei tundu olevat veel päris meister. Peame harjutama.

No Antalyasse ma lihtsalt pidin minema, sest olin sinna 12.50 võlgu jäänud.

Ütlesin baarineiule, et tulin võlga tasuma. Neiule tundus asi kahtlane, ta käis asja köögis uurimas ja viis siis mu tumedat verd mehe juurde, kes einestas üksi keset kõrtsu pika laua taga. Ilmselt oli see kõrtsuomanik. Kordasin oma võlajuttu ja mees vaatas mind sutsu aega üsna terasel pilgul ja vaikis.

Arvata võib, et türgi mees küsis siis: „Kui suur võlg oli?“

„12.50.“

Mees hakkas mõnusalt naerma. Mulle tundus, et ta kartis, et ütlen kaksteist tuhat ja ajan mingit rahapesuskeemi. Mees leidis, et sellise võla võin vabalt ära maksta, pole probleemi.

Olgu, Antalyast võetud poolik veinipudel Mihkli kingitud kirjanikupintsaku küljetaskus, jõudsin meie Uue Maailma valimisjaoskonda. Astusin lauakese juurde ja mõtlesin, et kas siin võin ka näitsikutele kahtlane tunduda.

Aga tagumise lauakese neiu vist tundis mind, sest viipas: „Peeter, tule aga otse siia minu juurde!“

Tegin oma pohmellivärinas käega pookstavi paberile ja küsisin igaks juhuks: „Ega vist ei ole seadust, et vindisena ja poolik veinipudel taskus ei tohi valima tulla? Ma tulen sünnalt ja me ei jaksanud Antalyas enam seda pudelit tühjaks juua...“

Neiu naeratas ja pidas targemaks mitte vastata.

Valisin kähku refi ja Taavi Rõivase ära.

See refiviga on mul küljes sest aast, kui reklaamiagentuuris refi kampaaniat tegime. Tunne, et peab neid toetama ja eks nad ole tõhusat tööd teinud.

Poliitikute kirumine on kuidagi igav, või siis peaks eriti teravmeelselt kiruma, aga seda ma ei oska.

Kiitsin veel ruumist väljudes ka, keda olin valinud, sest pole siin mul saladust vaja teha miskit.

Kirjanikuid kandideerivad küll kõik sotside hulgas, aga nende nimekirja vaatamiseni ei jõudnudki. Nojah, mul ei tulnud hetkel meelde, et küllap naabri-Karla oli kesklinna sotside nimekirjas. Kui oleks meenunud, siis olnuks pisut peamurdmist. Andrei kandideeris millegipärast Lasnamäel, seda ma teadsin. Küllap pidi seal hääli püüdma, oma nime tõttu, ja püüdiski 252 hinge kinni. Ilmselt pole lasnamäekad Andrei venekeelset „Sillamäe passiooni“ liiga palju lugenud. Andrei, miks ei käinud sa ukselt uksele ega jaganud oma vahvat raamatut?

Aga ruumist väljudes tuli mulle vastu kolm mundrimeest. Mõtlesin paranoiliselt, et miks on mind arreteeerima kutsutud tervelt kolm politseinikku. Kas kardeti, et olen nii konfliktne või taskus on veini asemel süütepudel? Minu käte selja taha väänamiseks piisanuks poolest politseinikust või lapspolitseinikust.

Aga politseinikud läksid must mööda valimissaali. Ei teagi, kas uurima, et kus see märatseja ja huligaan siin on või läksid hoopis ise valima. Vaat see viimane oleks toredam. Ei ole vaja keni politseinikke alati kahtlustada. (Jah, mul politseiallergia kipub olema küll, sest ei vabane nii lihtsalt.) Igaks juhuks ei hakanud korravalvuritega vestlusse laskuma, kuigi ehk nemad oleksid mulle selgeks teinud, kas vindine inimene tohib valida. Karta on küll, et soolaputkas.

Nüüd ei saanudki ma oma küsimusele vastust ja tühja kah. No ehk järgmine kord pannakse mind valimistel puhuma ja kui promill pole kõrge, äkki lastakse siiski kabiini ja ei kardeta, et ma seal magama jään ja valju norkamisega piduliku õhkkonna rikun.

Pakun hoopis, et valimisaktiivsuse tõstmiseks võiks teha nagu nõukajal ja anda valinule veidi viinereid või kommi või pudeli õlutki. Viimasega on muidugi oht, et õlu juuakse sealsamas valimisjaoskonna taga ära ja haugatakse viinerit ja kommi peale. Ja siis viiakse juba pooled valijad otse platele, aga platel pole palju ruumi.

Jah, ei ole minust poliitikas ikka kaasarääkijat.

Toimetaja: Valner Valme



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: