Arvustus. Tontlik sissejuhatus inglise kirjandusse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Uus raamat

Chris Riddell

"Ada Goot ja Vihuriöö"

Inglise keelest Heija-Liis Ristikivi

Tammerraamat

218 lk.

 

 

 

 

Häbi tunnistada ja niisugust asja ei tohiks ükski raamatumenetleja iial tunnistada, aga ei saanud teosest vähimatki sotti. Mis pole ka ime, arvestades, et tegu juba kolmanda raamatuga sarjast, millega pole kokku puututud.

Jõuad sa, jah, kõigega, kokku puutuda.

Naljakas oli küll, aga ju jäi palju arusaamatuks, kuna pole tuttav jutu algusega. Et see on sihuke täielik väljamõeldis, ulmeguru Jüri Kallas oskaks une pealt žanri ära määrata, aga ma jään oma tagasihoidliku määratluse juurde, et fantaasia. Et elab üks tüdruk Ada, lord Gooti tütar, tontlikus mõisas, kus hakkab juhtuma veel imelikumaid asju, kui muidu normaalseks peetu. Läheb väikeseks detektiivilooks, mis on vist mõeldud vana määratluse järgi... keskmisele ja vanemale koolieale.

Mina olen selleks vist juba liiga museaal-tüüpi tegelane.

Aga, nagu öeldud, kuigi kogu aeg oli segadus peal, et, oot, kas ma peaksin need kaks eelmist osa nüüd üles otsima ja sealt tähendusi, täitsa lõbus oli.

Kaege, kuna siin on mängus kuulsad kirjanikud ja nende pasteedist lolliks söödetud penid, siis oli lõbus hakata mõistatama, kes on ära väänatud nimede taga.

Vihuriöö iseenesest on lihtne, kuigi pole kunagi „Vihurimäed” lugenud. Jane Austenit küll! Jane Austen on lahe! Soovitatav igale mehepojale, ärge häbenege, et teie naised on valmis tema nimel kasvõi vanduma.

Walter Šott pole kah midagi ära mõistatada, Ivanhoe kiivrisuled paistavad isegi külmiku tagant ära. „Vihurimäe” manu tagasi tulles on ka õed Pastoraadid selgelt õed Brontëd. Ja nõnda edasi, tõsine sissejuhatus inglise kirjandusse. Et kui tabate oma teismelise huligaani lugemast, vihjake. Las otsib.  Võibolla, loodetavasti, raamtuhuvi süveneb.

Aga – mul on kogu aeg kuskil mingi aga. Mõni asi pani ikka juhtmele toolijala peale. Vihjatakse kellelegi Charles Kapsale. Kohe kahtlus hinges, et kui juba on nimesid väänatud, ei see saa olla niisama. Tõlgiti siis tagasi cabbage'iks, oh, selge, see on hoopis viide Charles Babbage'ile, kumb üks kõva matemaatik oli ja arvuti leiutajaks või vähemalt vihjajaks, kuis seda teha, loetakse.

Et otsimist küllaga. Kaunid noorusmälestused tulid ka peale, kuis kunagi loeti Parkinsoni kolmandat seadust ja alles teises pooles, kohates nime Buitcolp, taibati tagasi minna, uuesti alustada, leida nimesid nagu Van Amoegin, McErdys, Cripps & Crapps ning itsitada.

No siin on pea sama lõbus.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: