Uudiseid Lätist. Eduards Vītolsist pole 40 aastat näitust olnud. Nüüd on. ({{commentsTotal}})

Stseen Läti Rahvusooperi-ja balleti lavastusest „Madame Butterfly“ (esietendus 3.11.2006). Lavastuse taastas Vladimirs Okuņs (originaalrežii Sofia Maslovskaja), dirigendid Mārtiņš Ozoliņš ja Normunds Vaicis, Alberto Veronezi, lavakujunduse taastas Juris S
Stseen Läti Rahvusooperi-ja balleti lavastusest „Madame Butterfly“ (esietendus 3.11.2006). Lavastuse taastas Vladimirs Okuņs (originaalrežii Sofia Maslovskaja), dirigendid Mārtiņš Ozoliņš ja Normunds Vaicis, Alberto Veronezi, lavakujunduse taastas Juris S

18. novembrini on Limbažis avatud läti kunstniku Eduards Vītolsi näitus. 5. novembril möödub 140 aastat kunstniku sünnist.

Maalikunstnik Eduards Vītolsi (5. 11. 1877 - 7. 1. 1954) loomingule pühendatud näitusel “Kunstnik Eduards Vītols – 140” on esindatud Vītolsi akvarellid ja maalid.                                                                                                                         

Eduards Vītols nimi seisab kõrvuti selliste Läti professionaalse kunsti suurnimedega nagu Vilhelms Purvītis, Janis Rozentāls, Gustavs Šķilters, ent on eelmainitutega võrreldes tagasihoidlikuma tuntusega. Viimane Vītolsi loomingule pühendatud näitus toimus Riias 1977.

Seekordse näituse idee tuli Vītolsi suguvõsalt, kes kaasas näituse korraldamiseks kunstiteadlase Ingrīda Burāne.                            

Eduards Vītols oli maalikunstnik, pedagoog, raamatute illustreerija, mööbli, samuti ehete ja metallsepiste eskiiside looja, ta kujundas Riias tegutsenud Kuznetsovi ja Jesseni portselanivabriku nõusid.

Esimese Läti vabariigi ajal oli 17 aasta kestel Läti Rahvusooperi dekoraator. Veel praeguseni Läti Rahvusooperi mängukavas olev ooper „Madame Butterfly” on ooperikülastajatele taastatud 1925. aastal lavastusversioonist pärinevate Vītolsi lavakujunduse ja kostüümidega.

Vītols lõpetas 1901. aastal kiitusega Peterburi Stieglitzi kunstikooli teatrikujundusklassi, spetsialiseerus ka klaasimaalindusele. Täiendas end Saksamaal. Pärast Peterburisse naasmist töötas joonistamisõpetajana, dekoraatorina Maria ja Aleksandrinka teatrites (1903-1918). Vītolsi isikunäitused toimusid Riias 1927, 1931, 1942, Pariisis 1933. aastal Läti Ooperi kutse peale asus kunstnik 1918. aastal elama Riiga (oli Läti Rahvusooperi dekoraator 1918-1935), talt pärinevad 19 ooperi ja 4 balleti kujundused.

Kuulus koos V. Purvītise, J. Rozentālsi, G. Šķiltersi jt. läti kunstnikega ühendusse „Rūķis“ (Härjapõlvlane), 1922-1932 oli Läti Kunstiakadeemia vanemate klasside juhendaja (1935-1937 andis tunde oma erastuudios), alates 1947 Läti Riikliku Kunstiakadeemia Keraamikakateedri dotsent.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: