Uudiseid Lätist. Eduards Vītolsist pole 40 aastat näitust olnud. Nüüd on. ({{commentsTotal}})

Stseen Läti Rahvusooperi-ja balleti lavastusest „Madame Butterfly“ (esietendus 3.11.2006). Lavastuse taastas Vladimirs Okuņs (originaalrežii Sofia Maslovskaja), dirigendid Mārtiņš Ozoliņš ja Normunds Vaicis, Alberto Veronezi, lavakujunduse taastas Juris S
Stseen Läti Rahvusooperi-ja balleti lavastusest „Madame Butterfly“ (esietendus 3.11.2006). Lavastuse taastas Vladimirs Okuņs (originaalrežii Sofia Maslovskaja), dirigendid Mārtiņš Ozoliņš ja Normunds Vaicis, Alberto Veronezi, lavakujunduse taastas Juris S

18. novembrini on Limbažis avatud läti kunstniku Eduards Vītolsi näitus. 5. novembril möödub 140 aastat kunstniku sünnist.

Maalikunstnik Eduards Vītolsi (5. 11. 1877 - 7. 1. 1954) loomingule pühendatud näitusel “Kunstnik Eduards Vītols – 140” on esindatud Vītolsi akvarellid ja maalid.                                                                                                                         

Eduards Vītols nimi seisab kõrvuti selliste Läti professionaalse kunsti suurnimedega nagu Vilhelms Purvītis, Janis Rozentāls, Gustavs Šķilters, ent on eelmainitutega võrreldes tagasihoidlikuma tuntusega. Viimane Vītolsi loomingule pühendatud näitus toimus Riias 1977.

Seekordse näituse idee tuli Vītolsi suguvõsalt, kes kaasas näituse korraldamiseks kunstiteadlase Ingrīda Burāne.                            

Eduards Vītols oli maalikunstnik, pedagoog, raamatute illustreerija, mööbli, samuti ehete ja metallsepiste eskiiside looja, ta kujundas Riias tegutsenud Kuznetsovi ja Jesseni portselanivabriku nõusid.

Esimese Läti vabariigi ajal oli 17 aasta kestel Läti Rahvusooperi dekoraator. Veel praeguseni Läti Rahvusooperi mängukavas olev ooper „Madame Butterfly” on ooperikülastajatele taastatud 1925. aastal lavastusversioonist pärinevate Vītolsi lavakujunduse ja kostüümidega.

Vītols lõpetas 1901. aastal kiitusega Peterburi Stieglitzi kunstikooli teatrikujundusklassi, spetsialiseerus ka klaasimaalindusele. Täiendas end Saksamaal. Pärast Peterburisse naasmist töötas joonistamisõpetajana, dekoraatorina Maria ja Aleksandrinka teatrites (1903-1918). Vītolsi isikunäitused toimusid Riias 1927, 1931, 1942, Pariisis 1933. aastal Läti Ooperi kutse peale asus kunstnik 1918. aastal elama Riiga (oli Läti Rahvusooperi dekoraator 1918-1935), talt pärinevad 19 ooperi ja 4 balleti kujundused.

Kuulus koos V. Purvītise, J. Rozentālsi, G. Šķiltersi jt. läti kunstnikega ühendusse „Rūķis“ (Härjapõlvlane), 1922-1932 oli Läti Kunstiakadeemia vanemate klasside juhendaja (1935-1937 andis tunde oma erastuudios), alates 1947 Läti Riikliku Kunstiakadeemia Keraamikakateedri dotsent.

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: